Windowsile leidub tasuta turvalisemaid asendajaid

Andres Palm 16. september 2004, 00:00

Uued turvaaugud ning laviinina levivad viirused Microsofti Windowsis sunnivad järjest enam otsima turvalisemaid alternatiive.

Vabavara on aastatega arenenud piisavalt kasutajasõbralikuks, et see igapäevatöös kasutusele võtta. Kõige kiiremini arenev avatud operatsioonisüsteem ? Linux ? ei ole enam arvutispetsialistide elitaarne mängumaa, vaid turvaline ja võimalusterohke töökeskkond. Kontoritöö tegijale on enamik vajalikke programme tavaliselt juba operatsioonisüsteemiga kaasa pandud. Kasutada saab ka Eesti ID-kaarti.

Müüdid tarkvarapuudusest ei pea väheste eranditega paika. Igapäevaseks kontoritööks sobiva tarkvara valik on mõnes valdkonnas Linuxil isegi suurem kui Windowsil. Äärmiselt oluline on avatud standardite järgimine eri programmide failivahetuses, mis kommertstarkvara puhul sageli puudub.

Praegu on Linuxist veel vara mõelda nendel, kellele on olulisim pilditöötlus või arvutigraafika. Nendes valdkondades puuduvad Linuxile Windowsil ja Macil kasutatavad täisprofessionaalsed tarkavaralahendused.

Linuxist on saada kümneid erinevate võimalustega variante ehk distributsioone. Osa nendest on tasuta kättesaadavad ning nende hankimiseks pole vaja muud kui piisavalt kiiret internetiühendust ja CD-kirjutajat. Lisavõimalustega versioone müüakse tavaliselt koos trükitud juhendiga.

Iga päev kümnete tuhandete viiruste, nuhk- ja kurivaraga vastamisi seisev Windowsi kasutaja võib üllatuda, nähes, et UNIXi-laadsetes operatsioonisüsteemides, sealhulgas Linuxis ja MacOSis, levivate viiruste üleslugemiseks piisab kahe käe sõrmedest. Kuigi viiruste vähesust põhjendatakse nende operatsioonisüsteemide vähese levikuga, on tegelik põhjus siiski selles, et tarkvara loomisel on turvalisust algusest peale silmas peetud. Seetõttu on viiruste levimine nendes süsteemides oluliselt keerulisem. Lisaks on suur osa avatud tarkvara baassüsteemist ennast enne lauaarvutitesse jõudmist juba serverites tõestanud.

Vabavara vastased väidavad sageli, et kindla tootjata tarkvara töökindluse eest ei vastuta keegi. Enamiku kommertstarkavara litsentsitingimusi lugedes selgub siiski, et ka raha eest ei vastuta tootja praktiliselt oma toote kasutamisega kaasnevat riskide eest.

Avatud lähtekoodiga tarkavara arendamist on asunud toetama mitmed suurfirmad, teiste hulgas IBM, HP, Novell ning Apple. Suurimad arendajad on kokku leppinud Linuxi baasstandardi loomises, mis peaks avatud tarkvara võidukäiku veelgi kiirendama. Eesti Infotehnoloogia Selts lõi möödunud nädalal oma toimkonnana vaba tarkvara konsortsiumi, mille üks eesmärke on esitada üldsusele põhjalikult läbi kaalutud ja tasakaalustatud seisukohti tarkvara kohta.

Vabavara või avatud tarkvara kasutamiseks ei pea loobuma Windowsi operatsioonisüsteemi kasutamisest.

Tekstitöötlust, tabelarvutust ja presentatsioonivahendeid pakkuv OpenOffice.org on saadaval erinevatele operatsioonisüsteemidele, sealhulgas Windowsile. Mozilla veebibrauserid ning e-posti programmid on samuti ühesugusena kasutatavad kõigil levinumatel platvormidel. Avatud tarkvara ning failiformaatide kasutamine aitab hiljem vältida probleeme operatsioonisüsteemi vahetamisel.

IBMi eesmärgiks üle maailma on luua uusi ja kvaliteetseid infotehnoloogilisi lahendusi. Linux annab võimaluse kasutada üksikutest tarnijatest sõltumatut tarkvara, sobides kõikidele platvormidele, alates mobiiltelefonidest ning lõpetades ülisuurte serveritega.

Linuxi puhul on oluline, et kogu tarkvara arendusprotsess on avatud ja läbipaistev ? avatud lähtekood, avalik dokumentatsioon, avatud arendusmeeskond. Tänu protsessi avatusele saavad selles kaasa lüüa ka kasutajad, andes tagasisidet arendajatele.

Linuxi paindlikkus on viimasel ajal hoogustanud mitmeid infotehnoloogia arendajaid ning serveritootjaid seda kasutusele võtma.

Turu-uuringute kohaselt suureneb Linuxit kasutavate serverite turuosa pidevalt ja väga kiiresti.

Allikas: Äripäev

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:44
Otsi:

Ava täpsem otsing