Pensionifondide miljardid liiguvad koduturule lähemale

?Oleme Hansapanga klientide pensioniraha kodule lähemale toonud,? ütles Hansapanga fondihaldur Robert Kitt, kelle sõnul on pensionivaradest 300 mln krooni ehk kolmandik viimases kvartalis paigutatud Ida-Euroopasse. Sealhulgas on 15 protsenti Balti riikide aktsiates ja võlakirjades.

Kõige suurem aktsiate osakaal on Hansapangal fondis K3. Seal on aktsiaid ligi 49 ja võlakirju 47 protsenti. ?Kesk- ja Ida-Euroopas on meil suuremad osalused Poola vase- ja hõbedatootjas KGHM ja naftatootjas PKN Orlen, Ungarist OTP pangas ja MOLis,? ütles Kitt.

Lisaks on Hansapank sisenenud Horvaatia ja Bulgaaria turule. Horvaatias on nad ostnud farmaatsiafirmasid Pliva ja Podravka. ?Bulgaarias on lemmik valitsus, kes on emiteerinud erastamise tarbeks EVPsid,? ütles Kitt. Tema sõnul on EVPd seal odavad, nagu nad Eestiski olid, ja bulgaarlased tõusu osas skeptilised, kuigi pilt on oluliselt parem kui toona Eestis. Kitt lisas, et Bulgaarias erastatakse pool majandusest erastamisväärtpaberite eest. ?Nende hind võib kahekordistuda,? rõõmustas ta.

?USA ja Lääne-Euroopa aktsiad on küll liikunud üles, aga väga närviliselt, kasv Balti riikides ja Ida-Euroopas on olnud oluliselt stabiilsem ja kiirem,? ütles Kitt.

Suure Lombi taga on üheksa protsenti Hansa pensionivaradest, peamiselt on investeeritud indeksaktsiatesse. ?Me ei pea ennast nii nutikasteks, et Ameerikast üksikuid aktsiaid välja valida,? ütles Kitt. ?Üksikute aktsiate ostuotsused teeme lähiregioonis, kus arvame endid olema kompetentsed,? selgitas ta.

Kõikide Hansa teise samba pensionifondide mahud aasta lõpuks peaksid tulema 1,3 mld krooni.

Ühispanga teise samba pensionifondide aasta lõpu mahuks prognoosib Ühispanga Varahalduse juhatuse liige Märt Meerits kokku 600 mln krooni, mis on hetke seisust ligi 79 mln krooni enam. Ühispanga Pensionifond Progressiivne on augusti lõpu seisuga investeerinud võlakirjadesse 49% ja aktsiatesse 37%. Sealhulgas on Ida-Euroopa aktsiaid 18 protsenti. Fondi suurimad rahapaigutused Ida-Euroopa aktsiates on Vene fiks- ja mobiilsideoperaatori Mobile Telesystems hoiutähed ADRid, kuhu on paigutatud 2,04 protsenti varadest. Teisel kohal on Vene naftafirma Lukoil Holding, mis on enda alla saanud ligi 1,5 protsenti koguvaradest. Kolmandal kohal on T?ehhi farmaatsiafirma Zentiva, kus on 1,15 protsenti fondi varadest. Zentiva on turuliider T?ehhi ja Slovakkia ravimiturul. ?Pikaajaliselt näeme aktsiainvesteeringute osakaalu progressiivses fondis seaduses lubatud 50 protsendi piiri lähedal,? ütles Meerits.

?Võrreldes aasta algusega on Kesk-ja Ida Euroopa osakaal fondi investeeringutest suurenenud,? ütles Sampo Varahalduse arendusjuht Peeter Schamardin, kes ootab aasta lõpuks Sampo fondidele 320 mln krooni suurust mahtu.

Viimases, kolmandas voorus liitujatest on ainsana plussis Sampo Pension 50 kliendid. Selle fondi varadest on Kesk- ja Ida-Euroopa aktsiates 23,5%, Eesti on seal hulgas.

?Meie Aktsiapensionifondi rahast on rohkem kui 90 protsenti väljaspool Eestist,? ütles LHV Varahalduse juhatuse liige Tõnno Vähk. Suurim osa varadest on USA aktsiates ja võlakirjades. Teisel kohal on Lääne-Euroopa väärtpaberid.

Aasta lõpuks võiks LHV Aktsiapensionifond suureneda 15 mln krooni võrra ja jõuda 65 mln krooni kanti, lootis Vähk.