Tartu ärimees noolib väliseestlase maad

Väinu Rozental 22. september 2004, 00:00

Tegu on ülimagusa, Ülenurme aleviku Tartu linna poolsele piirile jääva krundiga, mis sobib suurepäraselt elamumaaks. Seda enam, et krundi ääres käib juba aastaid vilgas ehitustegevus ning plaanide kohaselt kerkib lähiümbrusesse kokku üle saja eramu.

Kui kommunikatsioonidega varustatud eramukruntide omanikud maksavad kinnisvaraarendajatele ruutmeetri eest 150?200 krooni, siis Andres Kaseväljale sokutab Ülenurme vald sealsamas asuvat 10,3 hektari suurust maaüksust vastavalt maa maksustamishinnale ehk 65 822 krooni eest. See on naeruväärne hind. Sest kuigi sellele maatükile pole veel uusasumit planeeritud, küünib ruutmeetri turuhind juba praegu 60 kroonini ehk ligi sada korda enam, kui vallavalitsus Kaseväljalt küsib.

Aktiivselt Tartus kinnisvaraga tegeleval Andres Kaseväljal on võimalik saada kümnehektariline maalahmakas üliodavalt tänu sellele, et piirkond on Tartu maakonnaplaneeringu kohaselt tunnistatud hajaasustuseks, mis lubab krundiomanikul ostueesõigusega erastada lisaks kuni 20 hektarit. Kui vaidlusalune piirkond oleks jäänud tiheasustusega alaks, nagu soovis Ülenurme omaaegne vallavolikogu, oleks Kaseväljal kui krundiomanikul õigus taotleda ostueesõigusega maad juurde vaid poole hektari jagu.

Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähemal ? Kaseväljale ulatasid oma lahke abikäe Tartu endine maavanem, praegune regionaalminister Jaan Õunapuu ja Ülenurme vallavanem Aivar Aleksejev. Tarmukate ametnike sekkumisel sai tiheasustusega alast justkui nõiaväel hajaasustusega ala.

?Kuigi seaduse kohaselt on haja- ja tiheasustuse küsimus vallavolikogu pädevuses, tegi maavalitsus tagaselja otsuse,? kommenteerib Ülenurme endine vallavanem Anti Kalvet. ?Tartu maavalitsus rikkus seadust, kui võttis maakonnaplaneeringut tehes volikogu otsuse asemel aluseks Aivar Aleksejevi nõustuva lihtkirja.?

Praegu ei taha Jaan Õunapuu enam midagi meenutada kolme aasta tagustest vangerdustest. Ta laseb tüütule ajakirjanikule läbi siseministeeriumi pressinõuniku teatada, et Ülenurme maade ammuse vaidlusega seotu on peast pühitud ja seega polevat ta asjakohane isik kommenteerima.

Ülenurme vallavanem Aivar Aleksejev õnneks mälu üle ei kurda ja on veendunud, et vallavalitsus on Kaseväljale maa erastamisel käitunud õigesti. Õigesti isegi siis, kui tühistas kohtu poolt õigustühiseks kuulutatud korralduse ning andis kohe välja uue korralduse, mis sisuliselt kordab vana ehk võimaldab ikkagi Kaseväljal ostueesõigusega erastada 10,3 hektarit maad.

?Me ei saanud teisiti käituda, sest vastasel korral oleks Kaseväli meie peale kohtu korras kaevanud,? laiutab Aleksejev käsi. ?Me ei saa Kaseväljale maa eraldamisest keelduda, sest tegu on hajaasustusega alaga ning õigustatud subjektile on võimaldatud tagasi saada üle poole maast.?

Kinnisvaraärimees Andres Kaseväli on veendunud oma õigsusele vaidlusaluse maa üle. ?Minu õiguslik ootus rajaneb sellel, et ma saan need kümme hektarit maad,? räägib Kaseväli. ?Olen selle söötis oleva maa ajutine kasutaja 1993. aastast ning olen igal aastal maksnud korrektselt maamaksu.?

Ülenurme näidissovhoosi endine direktor Kaseväli ja veel paar inimest ehitasid vaidlusaluse põllumaa äärde eramud 90ndate aastate keskel. Jupikese tänavat nimetas vallavalitsus tagasihoidlikult Kasevälja teeks. Kasevälja tuntuim kinnisvaraprojekt on Tartu linnas Ülikooli tänava alguses asuv Kapitali ärihoone.

Samas kinnitab Kaseväli Kasevälja uulitsalt silma pilgutamata, et kuigi see kümme hektarit asub elamuehituseks atraktiivses piirkonnas, ei hakka ta seal kunagi arendama elamuehitust, vaid rajab hajaasustusega alale paslikuma õunaaia. ?Idee on taotleda õunapuuaia projektiga Euroopa Liidust põllumajanduse abiraha,? lööb Kaseväljas ärimees välja.

Õigustatud subjekt, Ameerikas samuti aktiivselt kinnisvaraga tegelenud Eino Keerd on mures ja pettunud. Vanahärra lootis naiivses usus, et Ülenurme vallaisandad ajavad tagastatud maaga seonduva korda ja tema võib end pidada üle 40 hektari suuruse talumaa omanikuks.

Paraku nii ei läinud ja oma õiguste kaitseks on Keerd olnud sunnitud korduvalt kohtu poole pöörduma. Viimati tegi ta seda augustis, et kohus peataks 10,3 hektari suuruse katastriüksuse kinnistamise Andres Kasevälja nimele.

Keerd ei salga, et teatud tingimustel on ta valmis kohtuväliseks kokkuleppeks, ning müüma Kaseväljale nõudeõiguse kogu tagastatavale maale. ?Läbirääkimised käivad kahjuks juba liiga pikka aega,? kurdab Keerd.

Andres Kasevälja kinnitusel jooksid läbirääkimised vahepealt ummikusse, sest teine pool tahtis lisaks kokku lepitud 10 miljoni krooni suurusele tehinguhinnale vaieldavaid lisatagatisi.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing