Dollari kukkumine toob ülemaailmse kriisi

Bradford DeLong 13. oktoober 2004, 00:00

USA jooksevkonto puudujääk ulatus 2004. aasta teises kvartalis 5,7 protsendini SKPst. Samas on dollar jäänud suhteliselt kõrgele tasemele: valuuta väärtus on langenud vähem kui viiendiku võrra alla 2001. aasta kõrgtaset ja selle reaalväärtus on kümnendiku suurem kui 1990. aastate keskel.

Samal ajal kui USA jooksevkonto puudujääk on viimase viie aasta jooksul tõusnud, on rahvusvahelised majandusteadlased hukku ennustanud: USAs investeeritud varad toodavad suhteliselt vähe tagasi ja kunagi saavad dollari-põhiste väärtpaberite omanikud aru, et risk, et nende varade väärtus võib suure raksuga kukkuda, ei ole küllaldaselt kaetud.

Ja kui siis suurinvestorid ühel hetkel oma dollaripõhiseid väärtpabereid müüma hakkavad, järgneb tormijooks, mille tulemusena dollari väärtus kukub kolinal ja järgneb 21. sajandi esimene ülemaailmne finantskriis. Millal dollar kokku kukub? Tuntud USA majandusteadlane Rudiger Dornbusch on öelnud, et ebastabiilsed olukorrad kestavad kauem, kui turu mõistuslikkusesse ja tasakaalu uskuvad majandusteadlased ette kujutada oskavad. Ja seejärel kukuvad nad kokku samuti kiiremini, kui keegi uskuda suudab. Dornbuschi sõnul läbib valuuta väärtuse ülehindamine viis faasi.

Esiteks viivad kõrgemat tootlikkust taga ajavad lühiajalised spekulandid või turvalisust ülitähtsaks pidavad investorid valuuta väärtuse tasemele, kus see ei saa olla püsiv.

Teiseks jätkavad trendiga kaasajooksjad ostmist, kuna tootlikkus on alles hiljuti nii suur olnud, ja ajavad kunstlikult kõrge väärtuse nii kauaks sellistesse kõrgustesse, et see käib traditsioonilistel majandusteadlastel üle mõistuse. Kolmanda sammuna loovad kõrgelt haritud majandusteadlased, keda ajab segadusse ülehindamise kestvus, teooriaid sellest, miks asjad on just sel korral teisiti ja miks just seekord võib ülehindamine olla jätkuv.

Neljandaks jätkavad ?turupullid? ? julgustatuna uue majanduse teooriatest, mis püüavad ebatavaliselt suurt tootlikkust selgitada ? ostmist ja hoiavad niiviisi valuutat veel mõnda aega majandusreeglite eest peidus. Lõpuks saavad aga innukad ostjad ja trendiga kaasajooksjad otsa ja krahh on käes. Viimase kuue kuu jooksul on USA dollari tsükkel jõudnud kolmandasse faasi.

Praegu on USA peamised kaubanduspartnerid huvitatud senise olukorra säilitamisest. Jaapan, Hiina ja teised ekspordile orienteeritud Aasia majandused on huvitatud sellest, et dollari väärtus jääks suhteliselt kõrgeks. Nende keskpangad on kokku kuhjanud peaaegu 2 triljoni dollari väärtuses dollaripõhiseid varasid. Kuid kui rahvusvahelised valuutaspekulandid saavad lõhna ninna peaaegu kindlast tulust, mida jätkuv dollari langus tõotab, ei suuda ka kõik Aasia keskpangad üheskoos dollari väärtust üleval hoida. Seda saab teha ainult Föderaalreserv ehk USA keskpank ? ja on väga ebatõenäoline, et Föderaalreserv oleks valmis ameeriklaste töökohti tugeva dollari nimel ohverdama.

Võib siiski olla, et meid ootab ees pehme maandumine, ol-gu kiire või aeglane. Viimase suure dollaritsükli ajal, 1985?1987, kukkus dollari väärtus 40 protsenti, ilma et see oleks tekitanud paanikat ja suuri pankrotte, või et investorid oleksid nõudnud kopsakat riskipreemiat, et kompenseerida seda, et nende vara väärtus sõltus langevast valuutast. Kuid ajaloo rusikareegel näitab, et kiire ja kõva kukkumise tõenäosus on nüüd juba 25 protsenti ja see kasvab veelgi.

© Project Syndicate

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing