Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

E-õpet saab kasutada pea kõigi oskuste õpetamiseks

Merike Lees 08. november 2004, 00:00

Kui koolitaja eesmärk on tutvustada sambasamme või suflee tegemist, siis pole probleemi seda teha e-õppena, kinnitas Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse koolitus- ja tehnoloogiajuht Karin Ruul.

Kui on soov anda õppuritele ka sügavamaid teadmisi, võib lisada ka praktilised tunnid, kus oleks võimalik harjutada tantsusamme koolitaja valvsa pilgu all ning saada ka vahetut tagasisidet.

Peale täienduskoolituse läbiviimise on veebipõhiselt võimalik väga kiiresti testida töötajate teadmisi ja välja selgitada nende koolitusvajadus, lisas e-õppe konsultant Mall Maasik.

Näiteks Audentese Edulandi testimiskeskkonna kasutamine säästab koolitusjuhtide ja personalitöötajate vaeva, nad ei pea tulemusi käsitsi sisestama ega töötlema.

Kuna selles keskkonnas on ka analüüsimoodul, siis saab tulemustest kergesti ülevaate nii üksikute küsimuste kui töötajate lõikes. Võimalik on välja tuua organisatsioonis arendamist või koolitamist vajavad valdkonnad.

Praegu on veebipõhise täiendõppe levik jäänud oodatust aeglasemaks seetõttu, et kõik on panustanud spetsiaalsete õpikeskkondade arendamisse, ent jätnud tagaplaanile õppematerjalide loomise. Väga vähe on koolitajaid, kes suudavad luua hea ja huvitava virtuaalse koolitusmaterjali, märkis Maasik.

E-õppes kasutatakse video võimalusi ning palju ka animatsioone, kus õppur saab sisestada ja muuta parameetreid ning vastavalt parameetritele annab simulatsioon tagasidet. ?Suflee küpsetamist oleks võimalik täiesti edukalt õpetada video ja simulatsiooni abil,? rääkis Ruul.

Lisaks videole ja animatsioonidele saab sisu edastada audiona ja tekstina.

E-kursuse eesmärk võib olla ka panna inimesed koos töötama ja suhtlema. Viimasel juhul on õppematerjalid näiteks trükitud kujul või jagatakse auditooriumis ning e-vormis toimub suhtlemine ning koostöö.

Sageli oleks mõistlik kaasata koolituse loomisesse eksperte, näiteks sisulise, pedagoogika või tehnika poolelt, soovitas Ruul. Selline meeskonnatöö tagab parema kvaliteedi, sest paratamatult ei pruugi näiteks sisuekspert teada kõiki pedagoogilisi või tehnilisi võimalusi.

E-kursuste hinnad ei erine tavakursuste omadest oluliselt. Tartu Ülikoolis on nii tavakursuste kui ka e-kursuste hinnad ühes hinnaklassis. Lisakulutusi ei tule õppuril üldjuhul samuti kanda. Pigem on võimalik kokku hoida transpordilt, lausus Ruul.

Kasutasime Edulandi testimiskeskkonda 2003. aasta kevadel seoses teenindajate korralise kvalifikatsiooni hindamisega. Keskkonna ülesehitus ja kasutus oli lihtne, eeldas lühikest eelkoolitust ja testi koostamise põhimõtete tutvustust. Kuna olime teenuse tellija, siis väärtustasime pakutavat tuge nii sisuliste kui ka IT-küsimuste juures. See tegi testimiskeskkonna kasutamise ajutise omandamise ehk rendi puhul mugavaks ja turvaliseks. E-õppe võimaluste kasutamine loob töötaja jaoks firma toodete ja nendega kaasnevate teemadega seotud kiire, aktiivse ja mugava õppimiskeskkonna. Selles keskkonnas saab arvestada sihtgruppide vajadusi, õppijate enda aktiivsust, õppimisvõimet ja -kiirust.

Kasutame e-õpet ühe võimaliku koolitusvormina alates 2002. aastast.

Põhiliselt kasutavad e-kooli iseseisvaks õppimiseks meie klienditeenindajad ja müügiesindajad, et olla professionaalne partner klientide nõustamisel elektriküsimustes.

E-koolis on võimalik tutvuda uute tööks vajalike juhendite ja sisekoolitusmaterjalidega. Teema paremaks omandamiseks on sisekoolitajad koostanud harjutustestid. Lisaks koolitusele kasutame e-kooli võimalusi oma töötajate tööalaste teadmiste hindamiseks.

Oleme e-kooli võimalustega väga rahule jäänud, sest see on mugav, säästab meie ettevõttele aega ja energiat.

Milline keskkond on otstarbekas valida oma firma koolituseks?

Keskkonna valikul tuleks mõelda, mida koolitaja tahab saavutada. Kui kursus seisneb ainult materjalide veebi riputamises, siis pole vaja mingit keskkonda, piisab asutuse siseveebist.

Kui firma plaanib omandada mingit õpikeskkonda, siis peaks mõtlema ka kasutajamugavusele.

Mõelda tuleks, kas keskkond peab olema eestikeelne. Kindlasti tuleks konsulteerida ka IT-osakonnaga, et teada saada, kas õpikeskkonda on võimalik installeerida firma serverisse.

Kommertsfirmad pakuvad enamasti ka õpikeskkonna rendi teenust nende serveris (näiteks Edutizer või Blackboard), mis aitab kokku hoida keskkonna halduselt (pole vaja koolitada oma õpikeskkonna administraatorit jms).

Turul on hetkel sadu õpikeskkondasid, osa on kommertskeskkonnad, mille kasutusõiguse eest tuleb maksta sadu dollareid, ja teised vabavaralised.

Õpikeskkond iseenesest ei sea kasutaja arvutile erilisi nõudeid. Eeldatakse, et õppuri arvuti on ühendatud internetti ning arvutisse on installeeritud veebilehitseja, näiteks Internet Explorer, Netscape vms. Kui koolitaja on õpikeskkonda pannud mõnes spetsiaalprogrammis (nt Cad) tehtud materjale, siis peab õppuri arvutis olema programm, mis võimaldab vaadata spetsiaaltarkvaraga loodud materjale.

Algajatele e-õppest huvitatutele soovitaksin ma Eestis loodud ja arendatavaid õpikeskkondi Edutizer (kommertslik) ja IVA (vabavara).

Edutizer, mis asub aadressil edutizer.com, on loodud firmadele korporatiivse e-koolituse keskkonnaks ning selle arendamisel on arvestatud asutusesisese koolituse eripärasid. Tegemist on kiiresti areneva ja paindliku õpikeskkonnaga, mis on juba edukalt kanda kinnitanud Eesti suurfirmades (näiteks Elion, Eesti Energia) ja pankades, nagu näiteks Hansapank, Ühispank, Sampo Pank.

IVA aadressil htk.tpu.ee/iva/et on loodud Tallinna Pedagoogikaülikoolis. See on avatud lähtekoodiga vabavara, see tähendab, et igaüks võib selle tasuta oma serverisse üles seada ning vastavalt vajadusele ka lähtekoodi muuta.

Välismaistest soovitaks vabavaralist Moodle?it aadressil www.moodle.org või siis kommertskeskkondasid WebCT, Blackboard, IBM LeaningSpace.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing