Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Raseda vajaduste eiramine toob tööandjale tasunõude
Kui naistöötaja esitab tööandjale oma seisundi kohta arsti kirjaliku tõendi, tuleb tööandjal selgitada, kas töötaja puutub oma töös kokku mitmesuguste ohuteguritega ning nende iseloomu alusel hinnata riski nii naise tervisele kui ka raseduse ohutule kulgemisele. Kui omal jääb teadmisi väheseks, tuleb nõu pidada raviarsti või töökeskkonnaspetsialistiga.
Sellise täiendava riskianalüüsi tulemused ja ohutute töötingimuste tagamiseks rakendatavad abinõud tuleb teatavaks teha nii rasedale kui ka töökeskkonnavolinikule. Riski maandamiseks tuleb naistöötaja töötingimusi ajutiselt kergendada, vältida töökeskkonna ohutegureid, muuta töökorraldust töövahetuse lühendamise ja sobival ajal täiendavate puhkepauside andmise või töötaja kergemale tööle üleviimise abil. Igal juhul on keelatud rasedat tööle rakendada ööajal ja talle ette nähtud puhkepäevadel, nõuda temalt ületundide tegemist või saata töölähetusse.
Rasedat ei tohi kohustada töötama raskuste käsitsi teisaldamisel, kõrge õhurõhu tingimustes, punetistesse või toksoplasmoosi nakatumise ohu korral, kokkupuutes mürgiste pliiühenditega.
Tööandja peab raseda töölt ära lubama arsti määratud tervisekontrolli ajaks koos töötasu säilitamisega. Samuti tuleb talle tagada (või koheselt luua) lamamisvõimalusega puhkeruumi kasutamine.
Arst kirjutab tööandjale esitamiseks otsuse, kus peab üksikasjalikult kirjas olema, millised ohutegurid tuleb raseda tööst kõrvaldada, milliseid tingimusi muuta ja kui pikaks ajaks ? tavaliselt sünnituslehe alguseni. Samuti väljastab ta rasedale selleks perioodiks haiguslehe (millel on tööst vabastamise põhjuseks kood 17 ? üleviimine teisele tööle). See ei ole harilik haigusleht, mille alusel kohe võib koju jääda, vaid arsti otsus töö kergendamise vajaduse kohta tuleb anda tööandjale ja oodata temapoolset tegutsemist. Kõige korrektsem viis oleks töötajal koos arsti otsusega esitada tööandjale kirjalik avaldus töötingimuste kergendamiseks.
Vastasel juhul teatab tööandja, et ole kodus ja ei üritagi töötingimusi kergendada, ning saades umbes kuu möödudes haiguslehe kätte, saadab selle Haigekassasse. Sellist lehte aga välja ei maksta. Kui arsti otsuses näidatud töö kergendamise periood on aga möödunud ja sünnitusleht juba alanud, ei saa tööinspektor nõusolekut tagantjärgi anda ja Haigekassa jätab haiguslehed välja maksmata. Sellisel juhul võiks rase nõuda hilinenult targaks saanud tööandjalt palka töölt sunnitult puudutud aja eest.
Töötingimuste kergendamine võib tähendada mõnest vastunäidustatud tegevusest vabastamist. Kui see pole teostatav, viiakse rase mõnele kergemale abitööle, lühendatakse tööpäeva pikkust. Töötingimuste kergendamisest tekkida võiva keskmise palga vähenemise kompenseerib haiguslehe alusel Haigekassa palgavahet välja makstes. Kui tööandjal tõepoolest pole reaalselt võimalik raseda töötingimusi muuta ? töö ongi ainult 12tunnistes vahetustes, ainuvõimalik seistes või ööajal, tuleb tal viivitamatult pöörduda kirjaliku põhjendatud taotlusega asukohajärgse tööinspektori poole, et viimane tuvastaks töötingimuste kergendamise võimatuse. Saades vastava kooskõlastuse, võib tööandja raseda TLS § 63 alusel ajutiselt tööst vabastada ning lubada tal koju jääda. Haiguslehe alusel makstakse kodus viibivale tulevasele emale hüvitust 80% töötasust.
Seadus siin mingit tähtaega paika ei pane ? see ju sügavalt isiklik asi, eks naistöötaja ise otsustab selle üle. Samas tuleb aga arvestada, et teadmatuses viibiv tööandja ei saa ka täita talle seadusega pandud kohustust luua rasedale ohutu töökeskkond.
Autor: Neenu Pavel