Kallis teras vähendab Eesti ettevõtete kasumeid

Põhjus oli lihtne ? Venemaa teras. Eesti ettevõtted olid aastaid tarninud terast meie idanaabri juurest, mis andis meie ettevõtjatele suure konkurentsieelise, sest Venemaalt tarnitud terase hind oli madalam kui maailmaturul. Ühel hetkel oli vahe peaaegu kahekordne, mis võimaldas meie tööstusettevõtetel võrreldes välistoorainet kasutavate konkurentidega võtta oluliselt suuremaid marginaale.

Tänaseks on olukord muutunud, sest terase tarbimine on viimase aasta jooksul maailmas hüppeliselt kasvanud, mis on tõstnud oluliselt terase hinda ka Venemaal. Meil on kadunud odava ida terase eelis. Naljaga pooleks: kas selle põhjuseks on sõjatööstuste kasvav teraseisu, võib ainult oletada.

2003. aastal tarbiti maailmas kokku 855 miljonit tonni terast. Kui viimasel aastakümnel on terase tarbimise kasv olnud keskmiselt 1,4 protsenti aastas, siis käesoleva aasta esimestel kuudel on tarbimine kasvanud koguni 7,9 protsenti.

Riikidest on ülivõimsalt maailma suurim terasetarbija Hiina, mille osaks langeb 27 protsenti kogumahust. Hiinlaste ülivõimsa terase tarbimise kasvu on analüütikute hinnangul põhjustanud mitmed tegurid.

Peamisena tuuakse esile Hiina valitsuse kava saada lähiajal maailma suurimaks laevatootjaks, riigi metallitööstuse kiiret kasvu ja mitmete maailma suurfirmade tootmise viimist Hiinasse.

Heaks näiteks on Austraalia ettevõtte BlueScope projekt rekonstrueerida Shanghai lähedal 280 miljoni dollari ehk ligi 3,7 miljardi krooni eest terasetööstus, mis hakkaks terast tootma eelkõige siseriikliku vajaduse täitmiseks.

Riikidest järgnevad Hiinale kolmandal kohal olev USA ja Jaapan. Arvestades, et kolmkümmend aastat tagasi tarbiti maailmas veidi üle 500 miljoni tonni terast ja tänaseks on jõutud juba 900 miljoni tonni lähedale, võib viimase aja kasvutrendi vaadates prognoosida, et maagilise 1 miljardi tonni piiri ületamine on paari lähiaasta küsimus.

Teraslehe hind on Euroopa turul tõusnud ligi kaks korda. Mis saab tulevikus, on hetkel raske ennustada. Praegu ehitatakse või rekonstrueeritakse Hiinas mitut tehast, seega sõltub kõik sellest, kui palju suudavad käivitatavad võimsused nõudlust rahuldada.

Teisalt, kõik terasetootjate esindajad, kellega olen rääkinud, ootavad järgmise aasta esimeses kvartalis korralikku hinnatõusu ja nende arvates ei suuda uute tehaste rajamine nõudlust rahuldada.

Sellest kõigest võib teha ainult ühe järelduse ? nõudlus on tulevikus ikka veel suurem kui pakkumine. Rääkides terase hinna tõusu tagajärgedest, võib öelda, et näiteks Põhjamaade üks suuremaid kaubandussisustuse müüjaid on sellel aastal oma hindu tõstnud 17 protsenti ja masinaehitajad vähemalt 5 protsenti. Vahel üritatakse riske jätta klientide kanda. Näiteks sai Kitman ehitajalt pakkumise, kus oli materjali hindades arvestatud, et teatud kuupäeva seisuga lähevad materjalid kallimaks ja klient maksab selle kinni. Nonsenss? Loomulikult.

Toorme hinna tõus on tänaseks pannud Eesti tööstusettevõtted keerulisse seisu, sest kasumimarginaalide teenimiseks ja konkurentsis püsimiseks tuleb midagi uut välja mõelda. Ainult hindade tõstmine siin enam ei aita, sest igal pool on keegi, kes kas on odavam või kallim. Üks lahendus on ümber orienteeruda toodetele, milles on toorme osakaal võimalikult väike.

Teisisõnu, tootele luuakse ise võimalikult suur lisaväärtus. Näiteks, ei tükeldata traati, vaid tegeletakse ka tootearendusega. See on aga Eesti tööstuses hetkel tõsine probleem, sest meie töötajate efektiivsus on liiga madal.

Kiirustada tuleb pidevalt, sest elame ju maal, mis piirneb riikidega, kus on hirmkõrged tööjõukulud ja kõik tööandjad tunnetavad seda iga päev oma nahal. Meil on paljuski harjutud tegema vaid allhankeid. Samas oleks just oluline viimast teed pidi minna ja ise tooteid luua. See on ainus võimalus, sest siinsed tootjad ei suuda väliskonkurentidega mahtude osas võistelda.

Kolumnites on pidevalt tähtsustatud allhanke olulisust eri maade majandusele. Näitena on toodud isegi Saksamaad. Kõik see on õige, aga kellelegi peab ka allhanget tegema ? vedureid on maailmas märkimisväärselt vähem kui vaguneid.

Teadupärast, kui on vedur, mis veab, tekib robinal ka vaguneid, mis omakorda tahavad ennast sappa haakida ja allhanget teha. Näiteid on palju. Võtame kas või tänase Eesti ehitusturu, kus igal soss-sepal on oma firma, millega ta allhanget teeb.

Toorme hinna tõus on juba tänaseks kaasa toonud toodangu hindade tõusu. Osal tegijatest on see hinge finantsiliselt nii kinni võtnud, et nad on pidanud oma värkstoa sulgema. Lisaks on paratamatus tööjõukulude suurenemine, sest selle tingib efektiivsuse tõusu vajadus.

Aga äri on alati tehtud ka kriisi ajal, lihtsalt kaotajaid on rohkem kui võitjaid.

Autor: Ilo Rannu