Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Metsatööstus ja koolimetsad hakkavad koostööd tegema

Kristel Vilbaste 17. november 2004, 00:00

Stora Enso Mets AS toetas juba suvel Eesti III Metsakogu ning väga populaarset õpetajakoolitust Lohusuus, kus 30 Eesti õpetajat sai näpunäiteid Rootsi õuesõppe koolitajatelt. Septembrikuus toetas metsatööstus koos paberitootjaga Papyrus koolimetsade ajalehe väljaandmist. Ajalehte, kus on näpunäiteid, kuidas viia paremini läbi õuesõpet, on praeguseks levitatud üle Eesti.

8. oktoobril korraldas firma õppeekskursiooni Lohusuu koolimetskonna liikmetele, näidates tulevastele metsameestele palgi teekonda metsast saeveskisse ja sealt juba sadamasse. Peatselt alustatakse Lohusuu koolimetskonna õppeklassi sisustamist.

AS Stora Enso Mets on maailma juhtiva metsatööstuskontserni Stora Enso OY tütarfirma. Eesti metsaturul on firma alates 1993. aastast, hõlmates oma metsamajandusliku tegevusega kogu Mandri-Eestit ning ka saari.

Firma neljas regioonis, piirkondades ning peakontoris töötab hetkel kokku 177 inimest. Stora Enso emafirma on toetanud õuesõpet ja koolimetsandust ka Rootsis. Rootsis plaanitakse järgmisel aastal sarnaselt Eestiga tähistada 14. aprillil õuesõppimise päeva ning pidada ka õuesõppimise poolaastat.

Stora Enso metsandusjuht peab koolimetsade toetamist oluliseks, et äratada noortes huvi metsanduse vastu ja ärgitada neid sellel alal tööle asuma. Küsimustele vastab Stora Enso Mets ASi metsandusjuht Indrek Tust

Millega Stora Enso tegeleb? Firma tegeleb ümarmaterjali hankimise ja töötlemisega, töötlemine jaguneb kaheks: saetööstus, kust tuleb saematerjal, ning paberi- ja tselluloositööstus, mis toodab paberimassi.

Stora Ensol on tootmise ja müügiesindustega tütarfirmasid kõikidel mandritel, välja arvatud Antarktika. Lisaks sellele on Stora Ensol oma metsad, eeskätt Skandinaavias, samuti Baltimaades.

Eksootilisemad maad, kus Stora Enso omab istandusi, on Indoneesia, Portugal, Brasiilia. Loomulikult toimub kogu majandamine kooskõlas kohalike seadustega ja keskkonnasäästlikult, mis on Stora Ensol väga oluline valdkond.

Palju teil Eestis metsa on? Eestis on metsa hulk väike, umbes 1500?2000 hektarit. See on Eesti metsast vaid killukene, 0,1 protsenti.

Talumehe keeli öeldes on meil aidas siiski tagavara olemas. Kui tulevad kehvad ajad, saame ka oma varudest kasutada. Meie mets pole aktiivne majandamise objekt, kasutame seda nagu katsepolügooni, et kõik metsanduslikud protsessid omal nahal läbi elada.

Näiteks metsade kultiveerimine, mida teeme oma metsas igal aastal, on Eestis praegu unarusse jäänud temaatika, nagu ka noorendike hooldamine ning metsa väljakasvatamine.

Pakkudes teenusena raie kõrval ka taasmetsastamist, noorendike hooldamist, saame pikemas perspektiivis endale turueelise.

Stora Enso pole vist vaid metsa mahavõtja? Stora Enso emafirmale kuulub nii paberi- kui ka saetööstus. Paberitööstust Eestis ei ole. Palgist ülejääv ümarmetsamaterjal läheb kas Soome või Rootsi.

Aga palk läheb tervenisti kodumaistesse Stora Enso veskitesse. Kontsernil on Eestis neli saeveskit: Näpi Lääne-Virumaal, Sauga ja Paikuse Pärnumaal ja Imavere Kesk-Eestis Järvamaal. Kogu palgivajadus kokku on umbes 1 miljon tihumeetrit. Kogus on nii suur, et peame kolmandiku palke sisse tooma Venemaalt.

Teame, et Põhjamaades on koolimetsad metsandusele suunatud, mitte kogukonnale, nagu Lõuna-Euroopas. Mida teie toetate? Umbes aasta tagasi saime kontakti Koolimetsade Ühendusega ning mingi ettekujutuse seisust.

Nägime, et midagi on juba ära tehtud. Võrdluseks oli nõukogudeaegne koolimetsandus, kust paljud töökaaslased said tõuke metsandusega tegelema hakata.

Minu jaoks oli uus algus väga hea uudis. Praegu räägitakse ka rahvusvahelisel tasandil palju Eesti metsade halvast käekäigust. Kui noor inimene saaks juba kooliajal positiivse kontakti metsaga, siis see nii poleks. Me tahaksime, et ta näeks kogu metsategevust tervikuna. Tahame õpetada metsade majandamise vajalikkust mõistlikkuse piires.

Linna ja maa erinevus on Eestis terav. Noortele tuleb teada anda, et maale on mõtet jääda, ning anda neile inimväärne töö ja amet. Siin saavad koolimetsad väga palju ära teha.

Mis on lähiaja otsesed sammud? Nähes, et koolimetsandust ei rahasta riik praegu veel piisavalt, leiame, et see nii keskkonnakaitse kui ka noortega seotud tegevus on kõige vajalikum asi, mida toetada. Loodame, et koostööleppele allakirjutamine on mõlemapoolse aktiivse koostöö alguseks.

Lisaks rahalisele toetusele on oluline, et metsatööstuse inimesed leiavad aega tegeleda noortega, koolimetsade aktiivse tuumikuga. Pakume omalt poolt, et kui sügisel lähevad lahti suuremad metsatööd ja ilm lubab, siis esimese sammuna võtame noored käekõrvale ja tutvustame kõiki metsatöid, nende olemust raielangist sadamani välja, kaasa arvatud saetööstus.

Praegu on koostöö arenemas Lohusuu koolimetsaga. Kui ka teised on asjast huvitatud, kuhu pöörduda? Ühtegi asja pole mõtet alustada liiga suure käraga. Oleme sisimas optimistid ja näeme, et koos saame palju ära teha. Käimas on katsefaas.

Oleme hea meelega valmis kõigi maakondade koolimetskondade õppijaid kaasa kutsuma, et anda terviklikumat pilti metsandusest.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:48
Otsi:

Ava täpsem otsing