Uusi ettevõtteid tekib, aga töökohti mitte

Kaupo Reede 17. november 2004, 00:00

Tuginedes ettevõtlusameti tellitud uuringutele, väheneb Tallinnas keskmise ettevõtte suurus pidevalt. Kui näiteks 1999 oli keskmise suurusega ettevõttes töötajaid 10,5, siis 2003. aasta seisuga vaid 6,8. Tallinnas kasvab hõivatute arv pidevalt, eriti 1?9 töötajaga mikroettevõtetes.

Väikeettevõtluses on töötajate arvu kasv nominaalne ja suurettevõtetes väga kõikuv. Isegi äriühingute arv kasvab Tallinnas mitu korda kiiremini kui töötajate arv. Näiteks aastatel 1999?2003 kasvas hõivatute arv vaid 3,2%, kuid äriühingute arv 60,2%.

Meie ettevõtluskeskkond üha laieneb uute firmade näol, ent mitte uute töökohtadega. Kiiresti areneva linna kohta on töötuse määr Tallinnas liiga kõrge. Tööhõive kasvab teenindussektoris, kuid töötlevas töötuses on hõive vähenemine peatunud. Uueks tendentsiks on kujunemas lihtsama kvalifikatsiooni ja odavamate töökohtade liikumine pealinnast välja. Peamiseks põhjuseks ikka madalamad majanduskulud ja maa hind. Tihti on välisfirmadel raske leida vaba maad tootmishoonete ehitamiseks ja seetõttu rajatakse tootmine Tallinna lähiümbrusesse.

Ettevõtlusaktiivsus on Tallinnas jätkuvalt kõrgem kui mujal Eestis ja Euroopa Liidus keskmiselt, ent on siiski madalam kui Lõuna-Euroopa riikides.

Kuna riikide keskmistega võrreldes on pealinnades alati kõrgem majandusaktiivsus, siis võib väita, et mikro- ja väikeettevõtete ning aktiivselt tegutsevate FIEde osas jätkub veel Tallinnas kasvuruumi. Tallinn on jätkuvalt atraktiivne uutele välisinvesteeringutele.

Puudus on ainult tootmiseks sobivast maast. Vaba maad Tallinnas küll jätkub, kuid see ei kuulu linnale või eraomanikule, vaid on reformimata riigimaa. Seda lünka saab täita, kuid vaid eeldusel, et linn saab munitsipaliseerida tootmiseks sobivaid maid näiteks Paljassaare sadamaga külgnevatel aladel või Suur-Sõjamäe tänava lõpus.

Globaalses majandusstruktuuris suureneb teenindus- ja infosfääri ning teadmismahukate tegevusalade osa, mis tähendab oskusteabe rolli suurenemist kohaliku arengu eeldusena. Konkureerimaks edukalt teiste linnade ning regioonidega on vaja arendada Tallinnas keerukat tootmist ja teenindust, milleks on olemas ka head eeldused.

Väikeettevõtjate peamisi probleeme on tegevuse rahastamine, eeskätt käibevahendite nappus, ja sageli puudub laenu saamiseks ka vajalik tagatis. Kitsaskohtadeks on ka turu leidmine ja tööjõu suhteliselt kõrge maksustamine. Raskusi tekitab oskustööliste kättesaadavus, kuna väikefirmat nähakse sageli ebakindlama tööandjana kui suurettevõtet. Selleks, et arendada väikeettevõtlust Tallinnas, on linnal valminud järgnevaks kolmeks aastaks väikeettevõtluse toetamiseks arengukava, mis on 2002.?2004. aasta arengukava jätk. Eesmärk on suurendada ettevõtlikkust ja parandada tööhõivet Tallinnas väikeettevõtluse toetamise kaudu.

Ei tasu unustada, et tööjõuturg suurettevõtluse arendamiseks on piiratud. Just tehnoloogilise suunaga väikeettevõtluse toetamine on vahend konkurentsivõime tõstmiseks. Selleks jätkab linn finantstoetuste ja nõustamisteenuste pakkumist nii alustavale kui ka laienevale ettevõttele ning keskmise suurusega ettevõtete mentorlusprogrammi laiendamist.

Ühtlasi püüame tõsta järk-järgult inkubatsiooniteenuste standardeid ja kvaliteeti. Ettevõtluse toetuseks ja arendamiseks on linn kavandanud järgmisel aastal ligemale 18 miljonit krooni, lisaks veel Euroopa Liidu projektidest taotletavad toetused.

Kuna Tallinn on kord juba linn, mis kunagi valmis ei saa, siis leidub siin piiramatult ja jätkuvalt ka võimalusi ettevõtluse arenguks.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:53
Otsi:

Ava täpsem otsing