Renoveerija taastab detailide eheduse

Vanema maja või korteri soetaja võib saada häid emotsioone, kui esmapilgul kõlbmatu detail pärast korrastamist kodu ehteks osutub. Vale ehitusvõte või materjal suudavad maja hoopiski hävitada. ?Väga tihti tehakse vigu soojustamisel ja isolatsioonis,? nendib OÜ Vieseland juhataja Toomas Aasmaa. ?Esimese hooga kasutatakse niiskuskindlaid värve, kaetakse penoplastiga, muudetakse hoone seest ja väljast õhukindlaks ning rikutakse seeläbi maja hingamine. Maja hakkab lihtsalt otsast mädanema ja tekib otsene allergiaoht. Ka uute materjalide majja toomisel peavad need olema kuivad.?

Niiskuskindlate materjalide vale kasutamine ja umbseks soojustamist peab tõsiseks probleemiks ka Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhataja Tarmo Elvisto: ?Kiletatud materjalid on vanale majale tõsiseks ohukohaks. Niiskuse väljahingamist ei tohi takistada. Olen näinud, kuidas maja välisseina on löödud kile ning sinna peale laudis. Nii ei tohi mitte mingil juhul teha.?

Niiskuskahjustused võivad halvaks üllatuseks saada ka siis, kui nõukogude ajal maha rullitud kummimaterjalid üles kistakse ja mitte hingava materjali all on põrand rikutud. Seetõttu peaks remontija ka uue põranda paigaldamisel õiget aluskatet meeles pidama. ?Tihe kõva kate vanal põrandal võib halbu protsesse käivitada,? hoiatab Elvisto.

Materjalivalikul tuleb hoolsalt jälgida uue ja vana õige kombineerimise reeglit: kui vanu vundamendivuuke on täidetud lubjaseguga, tasub ka parandamiseks reeglina lubjasegu kasutada ? tugevam segu on liig jäik ja kui üks koht on liiga kõva, tekivad praod mujale.

Uute materjalide kasutamine renoveerimisel eeldab õiget konteksti: näiteks niiskunud kipsplaat vana maja vannitoas on ideaalne pind hallitusseene levikuks. ?Tavalist kipsplaati ei tohi panna suure niiskusega ruumi, ka õue jäänud kipsplaat kattub õige pea mustade täppidega, tõeline paradiis biokahjustustele,? lausub Elvisto. ?Remontides tuleb alati meeles pidada, et probleemi peitmine plaadi taha ei ole lahendus. Kui niiskusel pole kuhugi minna, läheb ta maja konstruktsioonidesse.? Aasmaa osutab, et säärane keskkond on ideaalkeskkond ka seentele.

?On inimesi, kes vana, papi või linoleumiga üle löödud korterit ostes loodavadki selle alt maja alget ja ajalugu leida, et seda välja tuua,? nendib Toomas Aasmaa. ?On aga neid, kes vana laudpõrandat nähes sinna betooni peale valavad ja pärast lihvimistööd rahul on, et nurk seintega sai ikka täpselt 90 kraadi.?

Aasmaa kirjeldas nördimustundega näos üht säärast rahulolevat ?renoveerijat?: ?Kumerad laenurgad aeti kipsiga sirgeks ajas, seinu pahteldati lõputult, värviti 16 korda üle ning siis sai sõpradele taskulambiga demonstreerida, et ühtegi muhukohta pole. See inimene rõhutas veel, et restaureeris korteri täielikult. Aga see pole ju restaureerimine, kui 15. sajandi elamine laminaadi ja kipsplaadi pärusmaaks tehakse ja keskaegne sisu prügimäele rändab.?

Aasmaa hinnangul on võime maja hing ja hõng hävitada ikkagi remontija kätes ja võime osata kasutada erinevaid materjale suhtumise ja tarkuse küsimus. ?Lõppkokkuvõttes peaks olema ikka tuntav vahe, kas korter asub Lasnamäel, Mustamäel või Tallinna vanalinnas. Kogu maja hing on võimalik remondi käigus hävitada,? arvab Aasmaa.

Aasmaa hinnangul sai suurem kahju tehtud 1990. aastatel, mil kontroll ja teadlikkus olid väiksemad. Tänaseks on lauslollust juba vähemaks jäänud, aga kurioosseid asju juhtub sellele vaatamata.

Tarmo Elvisto sõnul on Säästva Renoveerimise Infokeskus vanu detaile kokku ostnud. ?Ehk see pisut aitab ? inimesed näevad, et prügimäele on alternatiiv, kaunistus või detail, mida ta kõlbmatuks pidas, on teisele inimesele väärt hulga raha,? sõnab Elvisto.

Elvisto sõnul on renoveerimistöö üheks pooleks tehnilised lahendused ? milliseid materjale kasutatakse ja kuidas need majale mõjuvad ?, teiseks oluliseks pooleks jääb ikkagi stiil. ?Inimene ei saa ehk olla ehitusspetsialist, aga arvan, et suhtumist saab ikka koolitada, lihtsalt tuleb end harjutada mõttega, et vana maja ei pea olema sirgete nurkadega, kulumine on oma aja märk ja väärtuseks omaette. On hea, et palju traditsioonilisi materjale on tagasi tulnud, need on sageli tänapäevases rüüs, näitkes savikatted,? ütleb Elvisto.

Paljud kaunid detailid visatakse remontides lihtsalt tänavale. Nii juhtus vanalinna maja akende vahetamisel, mis koos saja aasta vanuste kremoonidega prügimäele sõitsid. ?Prügimäe elanikud sorteerisid kremoonid välja ja pakkisid kilekotti. Sealse kauba kokkuostja sahkerdas need vanalinna antiigiärisse. Seal ostsin need juhuslikult mina ja nüüd on need hoopis ringiga tagasi: kaunistavad Nimeta baari peal olevaid aknaid teisest korrusest alates,? kirjeldab Toomas Aasmaa. ?Niisugust teed pidi saavad nii mõnedki detailid päästetud, aga see lõhkumise tendents on ikkagi kurb. Samal ajal olen näinud, kuidas vanad põrandalauad isegi Itaaliasse rändavad. Väärtuste tajumise õppimine võtab meil paraku veel aega.?