Euroopa väikeette võtluse valvekoer ametis

9:00 Mööda Brüsseli eurokvartali Rue de Science?i (eesti keeles: Teaduse tänav) läheneb Maive Rute uue töökoha suunas. Selg on sirge ja pilk värske, juuksetoon muutunud blondist brünetiks. Kabineti ukse ette, millel seisab silt Mme Maive Rute, directeur, on rivistunud neli punase lipsuga meest. Pärast kätlemist võtavad viimased istet Rute ruumikas, kuid tühjavõitu kabinetis.

Maive Rute istub nõupidamislaua otsa ning palub end briifida euroinfokeskuste osas, mille tööd Euroopa Komisjon rahastab. Ta inglise keel on sorav ja veatu. Ta mõjub enesekindla ja rahulikuna.

Mehed on silmnähtavalt närvis. Räägib neist peamiselt vaid üks, kellel inglise keel ladusam. Teised, prantsuse keelt eelistavad, istuvad vaikselt, mudivad sõrmi ning üritavad meeldida. ?Me pole harjunud, et direktoriks saab inimene väljastpoolt süsteemi, keda me ei tunne,? tunnistab hiljem üks meestest põhjust.

70 alluvaga Maive Rute on nende verivärske ülemus, üks komisjoni hierarhia tipus olevast 150 direktorist, kelle alluvuses töötab kokku 27 000 inimest. See, kas neil on uue juhiga ühine vereringe või mitte, selgub lähipäevil.

10:30 Komisjoni peamaja Berlaymonti 12. korrusel ootab Rutet ja üheksat teist direktorit ettevõtluse ja tööstuse volinik Günter Verheugen. Kuna Rute on Brüsselis jalamees, saab ta küüti ühega oma kahest ülemusest, Heinz Zoureki kreemjate nahkistmetega Mercedeses.

Verheugen on vaid mõned kuud varem Rute 300 direktorikandidaadi seast välja valinud. ?Saime temaga hea kontakti,? meenutab Rute intervjuud. ?Alguses oli ta mures, et olen selle töökoha jaoks liiga noor, aga siis tuli välja, et me mõlemad olime 25, kui esimest korda juhiks saime.?

Noor ja kompetentne ? selliseid sõnu kasutabki Rute iseloomustamiseks ettevõtluse peadirektoraadi assistent Susanne Lindblad, üks väheseid komisjonis teda varem tundnud inimesi. Tema sõnul on tavaliselt peaaegu võimatu direktoriks tõusta enne 50. eluaastat.

12:30 ?Tere, mina olen direktor direktoraadist F,? tutvustab järjekordse nõupidamise eel end Rutele keegi naine. Tuleb välja, et tegu on ühega vähestest peadirektoraadi naisdirektoritest.

Uue kolleegi ümber mesilasparvena tiirlev maskuliinne seltskond tutvustab end üksteise võidu. Tuleb välja, et Rutel on ?nimekaim?: konkurentsivõime koordinatsioonidirektor Matthias Ruete. Arutatakse, kuidas hääldada Maive Rute eesnime, kas Meiv või eestipäraselt Maive. ?Vaba valik,? ei tegele nimekandja ebaoluliste asjadega.

13:00 Tööruumidest kiviviske kaugusel asuvas peenes restoranis tellib Maive Rute oma kalalõuna kõrvale klaasi valget veini. Väsinud?

?Ei, ma olen nii harjunud sellise eluga,? üllatub ta. Ta suhtleb kelneriga prantsuse keeles. Seni on kolleegid eelistanud Rutega suheldes inglise keelt. ?Järgmise aasta algusest tahan koosolekuid vajadusel ka prantsuse keeles juhatada,? räägib Rute.

Nn konnasööjate keelt hakkas ta õppima viis aastat tagasi, kui tekkis soov rahvusvahelisse keskkonda tööle minna: ?Tahtsin rohkem mänguruumi, suuremat ja laiemat horisonti.?

15:30 Hoolimata lõunal kaasas olnud assistent Philippe Guebelsist jääb Rute oma kabinetis toimuvale koosolekule hiljaks. Kabinetis on platsi sisse võtnud neljaliikmeline kolleegium, kellega arutatakse väikeettevõtluspoliitika uuendamise ettepanekuid, mis volinikule esitatakse.

Rute on lugenud mustandit. Ta pakub julgelt, et tema meelest on raha taotlemise reeglid keerulised ja neid võiks lihtsustada. On tunda pinget. Vaikus. ?Sul on väga vale tunne,? ütleb viimaks aeglaselt üks meestest. ?Finantskontroll ei laseks meid iialgi läbi.?

Vestluse läbiva isikuna räägitakse kellestki, keda tuleb projekti vajalikkuses veenda. Seda isikut kutsutakse lihtsalt ?temaks?. Tuleb välja, et tegu on volinik Verheugeniga, kes peab oma jah-sõna andma igale Rute meeskonna ideele. Rute kui juht on see, kes on ideede vahendaja, kes kohtub Verheugeniga regulaarselt.

16:55 Esimest korda päeva jooksul saab Maive Rute istuda oma töölaua taha ja läbi lugeda e-kirjad. Selgub, et järgmiseks päevaks on tema päevakavas kirjas neli pikemat ja kolm lühemat kohtumist ning arvutikoolitus.

?See on tööstiili küsimus,? selgitab Rute ühte oma esimestel tööpäeval tekkinud hirmu ? koosolekuid paljude osavõtjatega. Kui võimalik, plaanib ta nõupidamisi teha võimalikult personaalselt nagu tegi KredExis. Ja vaadata paari nädala jooksul üle direktoraadi pikaajalised eesmärgid. ?On suur ülesanne olla Euroopa väikeettevõtluse valvekoer,? nendib ta.

18:00 Rute jookseb läbi oma Montgomery linnaosas asuvast peatuspaigast, kööginurgaga hotellist, ja vahetab riided. Ta läheb sõpradega välja.

?Tahan alguses vaid tööle pühenduda,? põhjendab ta seda, miks mees ja kaks last alles augustis järele kolivad. Perega kokku saades plaanivad nad otsida ruumika elamise ning abikaasa püüab leida töö.

Maive Rute noogutab, et tegemist on tema elus ühesuunapiletiga. Avalikust sektorist on võimatu leida tasuvamat tööd ja ka sama suurt haaret. Maive Rute palk lisatasudeta on 178 000 krooni kuus. Euroopa Liidus on 23 miljonit väikeettevõtet.

Brüsseli, Strasbourg?i ja Luksemburgi eurostruktuurides töötab kas ELi või Eesti riigi palgal juba varsti kolmsada ametnikku, kellest kõrgeimail astmel on aprillist Maive Rute.

Kõige rohkem eestlasi töötab Euroopa Komisjonis, siis parlamendis, umbes 80 inimest töötab Eesti alalises esinduses Brüsselis.

Ametnike keskmine kuupalk on ligi kümme korda kõrgem Eesti keskmisest, lisaks saavad Brüsselis elades toetust nende perekonnad.

2004 sügisel teenis madalaima kategooria Brüsseli ametnik kuus tulumaksuvaba põhipalka ca 64 000 krooni. Eestis oli avalikus sektoris mullu IV kvartalis keskmine brutopalk 10 298 krooni.

Brüsselis lisanduvad ametnikule abikaasa ja laste olemasolul täiendavad boonused ning väljaspool oma koduriiki töötamise hüvitis 16 protsenti põhipalgast. Perega Brüsselisse kolinud alamastme ametniku reaalne kuuteenistus on seega 80 000 krooni ringis. Ametnik maksab ise pensioni ja haiguskindlustuse makseid ning ostab või üürib elamispinna. Korraliku ning heas asukohas oleva korteri üürimise korral jääb netoteenistus ilmselt kuhugi 60 000 krooni kanti.