Server ei käi lihtsalt laua alla

Juhtumid, kus sekretär majast lahkudes koos kohvimasina juhtmega kogemata ka serveri seinast välja tõmbab, on loodetavasti ajalugu.

Firmad vaatavad juba päris hoolikalt, et äritegevuse kriitiline osa ? server ? saaks üles pandud piisavalt turvaliselt, et keegi kohvitassiga otsa ei komistaks või kogemata juhet seinast välja ei tõmbaks.

Kui spetsiaalsesse serveriruumi paigutamise asemel otsustatakse server ikkagi oma kontorisse üles panna, siis lisa­ettevaatus pole kunagi liiast.

Vajadus oma kontorisse server üles panna tekib näiteks siis, kui on vaja suuri andmemahtusid kontorisiseselt liigutada. Sajamegabitine ühenduskiirus firma ruumide ja eemal asuva serverikeskuse vahel on vähestele taskukohane lahendus.

Kui sisevõrk korras ja seadmete jaoks ruumi leidub, tuleb hakata mõtlema sellele, kuidas luua ja tagada serveri jaoks sobivad tingimused.

Serverid vajavad toidet, mis ei tohi katkeda ning on ka vajaliku võimsusega. Erinevalt tavaarvutist tarbib keskmine server energiat rohkem. Mõistagi on toite tagamiseks vajalik ka võimsusele vastav UPS ehk katkematu toite allikas. Kui server ei asu omaette ruumis (aga ta siiski võiks asuda kui vähegi võimalik), siis tuleks mõelda elektripistikutele, mis niisama taha komistades lahti ei tuleks.

Soojus on serveri vaenlane ? suvel ei sobi serveril tegutseda kuuma päikese soojendatud akna all või talvel kuuma radiaatori kõrval. Liigne niiskus pole ka hea ? serveriruumid on tavaliselt konditsioneeritud ja niiskuskontrolliga, seega võiks ka kontoriruumis asetsev server olla võimalikult ühtlase temperatuuriga, kuivas ja mitte väga soojas ruumis.

Server peab olema palju kordi tõhusamalt kaitstud kui tavaline arvuti. Lisaks füüsilise varastamise ohule, mille vastu aitab hea valvesignalisatsioon ja valvur kontorihoones, on veel olulisem hoida ära küberrünnakud ehk ­­e-vargad, kes hiilivad kohale internetiühendust pidi. Neid viimaseid huvitab tavaliselt just see kõige väärtsuslikum ? info serveri sees. Info hind on firma jaoks tavaliselt palju kordi kõrgem kui serveri riistvara ja tarkvara hind kokku. Tulemüür on keskmises firmas asendamatu abimees. Tulemüür peab virtuaalse valvesignalisatsiooni ja turvauksena kaitsma internetist saabuvate sissemurdmiskatsete eest. Isegi siis, kui ettevõttes valitseb petlik arusaam, nagu poleks serveris teiste jaoks midagi väärtuslikku, tuleb tulemüüri kasutada. Ka tühja serverit võidakse kurjalt ära kasutada ? kuritegude toimepanemiseks mujal võrgus.

Kui kontorilaua all asub üks lihtsamat sorti server, siis mingist erimööblist rääkida pole muidugi mõtet. Siiski oleks hea ka see üksik server tõsta maapinnast natuke kõrgemale. Mitte just üleujutushirmus, kuigi ka see oht võib mõnesid kontoreid varitseda, vaid selleks, et vältida liigse tolmu sattumist serverisse. Põrandapinna lähedal lendleb rohkem tolmu ja jahutusventilaatorid puhuvad need tolmutordid arvuti sisemusse.

Serverimööbel on mõeldud sellisele ettevõttele, kus IT-seadmeid rohkem. Võrguseadmete, serverite ja salvestusseadmete jaoks on olemas serverikapid, mis põhimõtteliselt jagunevad kaheks: lihtsamat sorti on metallraamiga ja reguleeritava kõrgusega riiulid, kuhu saab tõsta serveri, spetsiaalsed serverikapid aga sisaldavad standardiseeritud mõõtmetega seadmekohti, mida nimetatakse rack?ideks. Rack?i mõõduühikuks on unit (U), 1 U on standardlaiusega sahtel, mille kõrgus on 4,45 cm. Võrguseadmed ja serverid, mis käivad seadmekappi, ehitatakse selliselt, et nad mahuksid kas 1 U, 2 U või suuremasse sahtlisse.

Serverikapid on tavaliselt varustatud mugava juhtmetevedamise võimalusega ja eraldi toitega rack?ide jaoks. Kapi konstruktsioon tagab ka parema õhuliikuvuse ja jahutuse.