Süüdistajad said Enroni asjas uue liitlase

Peeter Teder 16. jaanuar 2006, 00:00

Enroni endine pearaamatupidaja Richard Causey on nõustunud tegema koostööd uurimisorganitega ja tunnistama oma endiste ülemuste Jeffrey Skillingu ja Kenneth Lay vastu. See annab süüdistajatele küll kaaluka uue liitlase, kuid kohtuprotsessi lõpptulemus pole veel kaugeltki kindel. Järgmine kohtuistung toimub 30. jaanuaril.

Hiiglasliku Texase energiakompanii kokkukukkumine oli selline, mille järgi mõõdetakse kõiki teisi pankrotte. See oli esimene suurte skandaalide reas, mis kerkisid esile pärast internetifirmade buumi lõppu USA börsidel. Enroni juhid on viimased endistest ülemustest petturite pesakondadest, kes kohtu ette astuvad. Nad astuvad kohtu ette pea neli aastat pärast seda, kui Enron raamatupidamisskandaali tõttu pankrotti läks.

Causey nõustumine teha koostööd süüdistajatega tekitas segaduse kohtupidamise ajakavas. Ta tunnistas ennast süüdi väärtpaberitega seotud pettuses ja nõustus andma tunnistusi oma endiste ülemuste, Enroni endise nõukogu esimehe Kenneth Lay ja endise tegevjuhi Jeffrey Skillingu vastu. Enamgi veel - Causey tunnistas, et kavandas koos Enroni tippjuhtidega valede ja eksitavate aruannete avaldamist. Lay ja Skillingu advokaadid palusid aega kaitsetaktika ülevaatamiseks ja kohus lükkus kahe nädala võrra edasi (30. jaanuarile).

Vaatamata kokkuleppele süüdistajatega võib Causeyt oodata kuni seitsmeaastane vanglakaristus. Karistus oleks küll karm, kuid ometigi mitte nii karm kui karistus, mille sai Enroni endine finantsjuht Andrew Fastow.

Fastow, kes oli firma "eriliste üksuste" looja, kuhu peideti firma hiiglaslikud kahjumid, sai vaatamata kokkuleppele süüdistajatega 10aastase vanglakaristuse. Lisaks pidi ta hüvitama ka kahju rohkem kui 29 mln dollari väärtuses.

Selle kõrval on kokkulepe Causey'ga võit riiklikele süüdistajatele, kes saavad enda poolele kaaluka tunnistaja. Kuid Causey ülejooksmist võib tõlgendada mitmeti. Kokkulepe võib tähendada, et kuigi süüdistajatel on kaalukaid tõendeid tema vastu, vajab süüdistus suuremate ülemuste vastu kohendamist. Mõned oletavad, et petuskeemide väljatöötaja oli Fastow ning Lay ja Skilling olid süüdi vaid kergeusklikkuses (uskudes, et Enron oli uue majanduse eesrindlane) ja liigses usalduslikkuses (andes oma alluvatele liiga palju vabadust äri ajamiseks).

Need, kes väidavad, et Causey meelemuutus võib olla just see, mida süüdistajatel vaja, peaksid meenutama hilisemaid kohtuprotsesse. Endine WorldComi juht Bernie Ebbers ei suutnud veenda vandemehi oma süütuses ja läks vangi 25 aastaks. Kuid teises tähelepanuväärses kohtuasjas sai HealthSouthi tegevjuht õiguse, kuigi tema vastu tunnistas viis tema endist alluvat. Vandemehed tunduvad suhtuvat kõhklusega endistesse alluvatesse, kes on teinud süüdistajatega kokkuleppe tunnistamaks oma endiste ülemuste vastu. Enroni kohtuasja lõpplahendus pole veel kaugeltki kindel, vaatamata Causey ülejooksmisele.

Kuid seda kohtuasja jälgitakse isegi suurema huviga kui 2005. aasta olulisemaid kohtuasju. Arvestades tööd ja aega, mis on süüdistajatel kulunud selle asja peale, oleks Enroni ülemuste õigeksmõistmine suur häbi.

Causey't võib olla innustanud soov kätte maksta ülemustele, kes on rikkunud Ameerika mainet äritegemise kohana. Lõppude lõpuks pole Ebbers sugugi ainuke kõrge ametnik, kes hiljuti on pikaajalise karistuse saanud. John Rigas sai 15 aastat, sest ta varastas tema enda juhitud firmast Adelphia. Tema poeg sai oma osa eest pettuses 20 aastat. Tyco endised juhtivtöötajad Dennis Kozlowski ja Mark Swartz said 25 aastat, sest varastasid firmast sadu miljoneid dollareid.

Causey oli ilmselt ka teadlik, et tingimata ei pea olema kõige kõrgem ülemus, et saada karmi karistust. 2004 mõistis kohtunik Sim Lake 24 aastat firma Dynegy keskastme ametnikule tema osa eest raamatupidamisskandaalis. Sim Lake on kohtunikuks ka Enroni kohtuasjas.

Enroni juhtidele on esitatud kümnetest punktidest koosnev süüdistus ja sooritatud tegude eest võib neid oodata eluaegne vanglakaristus ning 10 miljonitesse dollaritesse ulatuv kahju hüvitamise nõue.

Jeffrey Skillingule esitatud süüdistus koosnes algselt 42 punktist ja selle alusel võidakse ta mõista eluks ajaks vangi. Skillingut süüdistati väärtpaberipettuses, insaider-tehingutes ja muudes kuritegudes. Selle eest võib teda lisaks eluaegsele vangalakaristusele oodata ka 80 miljoni dollari suurune trahvi- ja kahju hüvitamise nõue.

Skilling on kõige kõrgem juht, kes oma tegude eest vastust peab kandma.

Enroni skandaaliga kaotasid investorid ligi 68 miljardit dollarit.

Enron läks kiiresti pankrotti 2001. aastal, kui tulid välja suured võlad, mis Enronil oli õnnestunud bilansist välja jätta. Uurijate hinnangul näitas Enron oma kasumit 1 miljardi dollari võrra tegelikust suuremana.

Senini on vangi saadetud kaks Enroni endist töötajat, endine Enroni finantsjuht Andrew Fastow, keda peetakse petuskeemide peaarhitektiks (läks vangi kümneks aastaks), ja endine Enroni varahoidja Ben F. Glisan (läks vangi viieks aastaks).

Enroni skandaal sai saatuslikuks veel audiitorfirmale Arthur Andersen ja tekitas kahju USA pankadele Citigroup, J.P. Morgan ja Merrill Lynch. Kui USA alamastme kohtud mõistsid Arthur Anderseni süüdi Enroniga seotud dokumentide hävitamises, lõpetas audiitorfirma tegevuse ja koondas 28G000 töötajat. Hiljem, ülemkohtus, sai Arthur Andersen küll õiguse, kuid see otsus firmat enam ei päästnud.

Pankadest nõustus Citigroup maksma kohtuasja lõpetamiseks 120 miljonit dollarit, J.P. Morgan 135 miljonit dollarit ja Merrill Lynch 80 miljonit dollarit.

Lisaks oli skandaalil ka poliitiline alatoon, sest Enron oli valimistel toetanud nii vabariiklasi kui ka demokraate.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing