Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroga liitumise edasilükkumine ei näita Eesti viletsat seisu

Harry Tuul 24. jaanuar 2006, 00:00

Eesti Panga asepresidendi Märten Rossi sõnul ei tähendaks euroga liitumise edasilükkumine kõrge inflatsioonitaseme tõttu seda, et Eestis oleks midagi korrast ära.

Kas praegu on euroga liitumine vaid inflatsioonikriteeriumi taga?

Formaalselt võttes on see ainuke takistus. Kuid kuna aruannet (rahaliitu pürgivate ELi liikmesriikide majanduse hinnang - toim.) ei ole veel esitatud, siis ametlikult ei saa rääkida formaalsest takistusest.

Peamise inflatsiooni põhjusena on toodud kütuse hinna tõusu. Tegelikult on ka alusinflatsioon Eestis kõrgem kui euroalal - vastavalt 2,3 ja 1,4 protsenti. Mis on selle põhjuseks?

Alusinflatsioon on Eestis sellepärast nii kõrge, et me oleme rikkamatele järele pürgiv riik. See tähendab, et meie tootlikkus ja tulud lähenevad arenenud riikide omale. Selle üks osa on hinnataseme mõningane tõus.

Tavaliselt jäetakse alusinflatsioonist välja kulud kütusele ja toidule. Küll aga sisaldab alusinflatsioon kaugkütet ja transporti, mistõttu osaliselt kajastab see näitaja ka energiahindade kõrget taset.

Rahandusminister Aivar Sõerd ja Eesti Pank on öelnud, et lähiajal peaks vähenema administratiivhindade mõju, mis alandab inflatsiooni. Mida see tähendab?

Selle aasta teisel poolel kaob ära eelmise aasta elektri hinna tõusu mõju ja peaks taanduma ka nafta hinna tõusu mõju. Tulemuseks on oodata hinnatõusu näitaja alanemist, mis kajastub ka meie prognoosis. Seega peaks kriteeriumi täitmiseks olema sobivaim just selle aasta teine pool ja 2007. aasta algus. 2007. aastat on juba keerulisem prognoosida, sest hinnatõusu mõjutab näiteks gaasi hinna muutusega seonduv.

Miks nafta hinna tõus mõjutab meid rohkem kui teisi Euroopa riike?

See mõjutab kahtlemata kogu Euroopat, aga meid mõnevõrra enam, sest meil on kütuse osakaal tarbimiskorvis suurem. Loomulikult kehtib ka vastupidine seos - kui nafta hind alaneb, siis tarbijahinnaindeks langeb meil teistest enam.

Kas Eesti saaks midagi omalt poolt teha?

Loomulikult. Igal juhul tuleb konservatiivse majanduspoliitikaga jätkata, et hoida madalal üldisi hinnatõusu surveid. Aga lühiajalisi hinnakõikumisi on keeruline juhtida.

Inflatsioonikriteeriumi täitmata jätmine ei tähenda seda, et meie hinnastabiilsusega oleks midagi korrast ära. Pisut kõrgem inflatsioonitase euroalaga võrreldes on normaalne nähtus, kui majanduse tootlikkus sealjuures tõuseb.

Vahur Kraft kirjutas, et ehk pole poliitilisest küljest soovi pingutada euro kasutuselevõtuks, sest kui keegi erakondadest toetaks selgelt euro kasutuselevõttu, siis seostataks seda erakonda euroga ja 2007. aasta märtsi valimistel võivad nad hääli kaotada.

See ei avalda mõju eurole ülemineku ettevalmistustele.

Kas Eesti võiks euro kasutusele võtta ühepoolselt?

On kaks erinevat asja, kas võtta euro kasutusele ühepoolselt või liituda rahaliiduga. Meie jaoks on euro ühepoolne kasutuselevõtt näiteks erasektori poolt ehk sularahaarveldustes teisejärguline küsimus, sest põhikasu majandusele tuleb rahaliidu liikmeks olekust.

Kui palju võiks euroalaga liitumata jätmine mõjutada Eesti majandust?

Oleneb sellest, mis tingimustel ja kaalutlustel me ei liitu. Kui üldiselt on arusaam, et probleeme ei ole ja liitumine lükkub edasi n-ö tehnilistel põhjustel, siis ei tohiks mõju olla. Alati on võimalik ka vastupidine.

Igal juhul soovime liituda niipea kui võimalik. Ettevalmistused peavad olema tehtud 2006. aasta jooksul.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:43
Otsi:

Ava täpsem otsing