Eesti läheb tänavu CeBITile aastate suurima ühisstendiga

Saksamaal Hannoveris 9.-15. märtsini peetav CeBIT on maailma suurim IT- ja telekommunikatsioonimess, kuhu korraldaja Deutsche Messe ootab üle 6000 eksponendi ja ligi poolt miljonit külastajat. Selleaastane mess peetakse deviisi "digitaalsed lahendused tööks ja eluks" all.

Eesti võtab seekord avaliku sektori hallis osa seni suurima, 98ruutmeetrise ühisstendiga. Ühine stend pannakse üles juba neljandat korda. Esindatud on 12 siinset firmat-organisatsiooni, kelle seas on nii rakenduste tellijad (enamasti siis Eesti riik) kui ka arendajad.

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse (RIA), CeBITile mineku vedaja, kommunikatsioonijuhi Rica Semjonova sõnul minnakse messile Eestit kui innovaatilist keskkonda tutvustama konkreetsete lahenduste kaudu.

Ühendavaks märksõnaks Eesti stendil on maailmas ainulaadne ID-kaart ning selle elektroonilised rakendused. Samuti saavad CeBITi külastajad ainulaadse võimaluse sügiseste kohalike e-valimiste lahendusega ise tutvuda.

"Meie eesmärk on näidata maailmale reaalselt toimivaid e-valitsuse, e-politsei ja geoinfosüsteemide lahendusi, mis on kindlasti Eesti e-edu alustaladeks," räägib Semjonova.

CeBITil osalemise huvilisi on Semjonova sõnul olnud igal aastal, teadlikkus messidel käimisest tõuseb ja kaasa tulevad need, kes teavad, kuidas messidel ka reaalset kasu saavutada. "Nii kvaliteet kui ka kvantiteet kasvavad iga aastaga. Messil enda näitamine on Eesti ettevõtjale hea võimalus näidata e-edu taga olevaid reaalseid töökäsi. Samuti saab kogemusi, kuidas end maailma silmis positsioneerida," märgib RIA kommunikatsioonijuht. "Kindlasti on CeBIT hea koht, kus saab süvendada Eesti era- ja avaliku sektori koostööd. Stendi ees seistes tunnetad, et kõik on ühise hea asja eest väljas."

CeBITil kolmandat korda osaleva SmartLinki müügijuhi Heiki Hõimoja sõnul leiab messilt uusi tarnijaid, partnereid, kelle kaudu müüa, ning lõppkliente, kellele oma toodet müüa.

Ta manitseb messi külastajaid eeltööd tegema: "See on niivõrd ulatuslik üritus, et niisama ehku peale vaatama ei tasu küll minna." Hõimoja soovitab panna paika plaan, mida messile tegema minnakse, vaadata üle kontaktiotsimisteenused ja teha endale nimekiri boksidest, mida on plaanis külastada.

Messil osalemist rahastab EAS. Ilma toetuseta ei saaks Eesti oma IT-potentsiaali sedavõrd hästi esitleda, seda meelt on nii korraldajad kui ka tänavused eksponendid. "Ainuüksi viie-kuue inimese sõidu- ja elamiskulud on kuuekohalised. Osalemistasu lisandumisel muutuks messieelarve väga pingeliseks," kinnitab Heiki Hõimoja.

Eraldi väärtusena hindavad CeBITil käijad ka messivälist mitteametlikku suhtlust, mille käigus saab õlleklaasi kõrvale IT-juttu ajada. Vabas vormis loodud kontakt on ka palju püsivam.

Eesti on siiani olnud CeBITil eelkõige kogemuste ja info saaja, mitte andja, kuigi erandeid on olnud pea igal aastal. Kõik sõltub sellest, kus su väljapanek CeBITil on. Kui see on kuskil nurga taga, siis asi ei toimi. Kui see on mingi väga võimsa maailmanimega tootja kõrval, siis ei pruugi samuti külastajaid tulla, sest suurtootja teeb nii kõva kärtsu ja mürtsu, et keegi sind ei märkagi. Parim asupaik on mõne suuremapoolse ja atraktiivse eksponendi boksis või selle lähedal, sel juhul on suurim võimalus saada uusi kontakte.

Uute kontaktide saamine eeldab ka enda promomist CeBITil koha peal. Ootan huviga teateid, kuidas e-riik ja SmartLink tutvustavad end neile messikülastajaile, kes juhtumisi käivad kaarega meie väljapanekutest mööda. Milline on täpne plaan, et tabada sihtrühma?

Mis puutub väitesse "CeBIT on Eesti firmadele selleks, et müüa oma teenuseid teistele Eesti firmadele", siis sellel on väike tõepõhi all. Kui oled välismaal, siis ikka lähed ja vaatad, millega kodukandi inimesed tegelevad, ning vahel võid leida asju, millest Eestis olles polnud aimugi.

IKT teabemessi Kontakt, mida Eesti Konverentsikeskusega korraldame 18.-19. aprillini, ei saa CeBITiga mingil moel võrrelda. CeBIT on globaalne ja Kontakt lokaalne üritus.

Me oleme CeBITil kolmandat korda. Oma terminallahendusega pakume Eesti stendile infrastruktuuri, seetõttu pole messistendidel enam sülearvuteid vaja.

Meie kogemus on, et eestlased lähevad sinna paljuski eestlastega kokku saama ja sedakaudu toimub ka peamine müük. Omad saavad omadega kokku ning, nähes pakkujat tõsisel üritusel, suureneb usaldus ning respekt nende vastu. Eesti paljukirutud väiksuse ja teab veel mille tõttu meil endal ju tõsiseltvõetavat IT-messi ei ole. Loomulikult on meil CeBITi ajal olnud hulgaliselt rahvusvahelisi kontakte, aga reaalseks müügiks väljapoole Eestit pole läinud.

Sel aastal tunneme end aga juba päris kindlalt. Osaleme koos rahvusvahelise firmaga Revnetek, mille Euroopa ja Aafrika klientidega me kohtuda loodame. Kindlasti läheme ka tuleval aastal, kas oma või mõne rahvusvahelise firma egiidi all.

Autor: Tiina Kass