Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Keskpangad liikumas ühes suunas

Peeter Teder 22. märts 2006, 00:00

Investoritele meeldib, kui USA, Euroopa ning Jaapani majandused kasvavad samaaegselt. Neile aga ei meeldi üldsegi, kui kolme riigi keskpangad püüavad ohjeldada inflatsiooni ühel ja samal ajal. Ja kuigi viimastel päevadel on tõenäosus, et USA keskpank Föderaalreserv jätkab pikalt intresside tõstmist, vähenenud, võib praegu see siiski juhtuda. Seoses sellega on mõned fondijuhid võtmas aega maha ja valmistumas probleemideks, kirjutas ajaleht Wall Street Journal.

"Võimaliku kolme keskpanga üheaegse intresside tõstmise mõju avaldub turgudel veel mõnda aega," muretses Babson Capital Managementi investeeringute juht Kevin McClintock. Aktsiate 10protsendilise hinnalanguse tõenäosus suureneb. McClintock vähendab oma positsioone aktsiates, suurendab sularaha hulka investeeringutes ja ostab suuremaid ning ohutumaid aktsiaid.

Paljud investorid ei pööra sellistele hoiatustele tähelepanu, sest nad on kuulnud neid ka varem. Alates 2004. aastast on aremad turuosalised rääkinud, et USA keskpanga intressipoliitika tõstab pikaajaliste võlakirjade tootluse kõrgemale 5 protsendi tasemest. Siiani seda juhtunud pole.

Selle põhjus on asjaolu, et teised olulised keskpangad jätsid oma rahapoliitika lõdvemaks. Madalad intressid aga pumpasid raha majandusse rohkem kui vaja. Osa sellest rahast suundus kõrgemaid intresse otsides USAsse.

Ka rekordiline USA väliskaubanduse puudujääk suunas dollareid välismaalaste kätte, kes need siis USA valitsuse võlakirjade vastu vahetasid. Suur nõudlus USA võlakirjade järele hoidis aga tulusused madalal. Vaatamata märtsi esimesel poolel aset leidnud tulususte tõusule, ignoreeritakse hoiatusi võimalikest ohtudest ja ollakse soovunelmate kütkeis.

Mitmed investorid on kindlad, et tugev majandus toob kaasa head kasumid ettevõtetes, lubades aktsiatel liikuda üles isegi tõusvate intresside korral. Et inflatsioon jääb mõõdukaks, siis on laialt levinud arvamus, et Föderaalreserv lõpetab peagi intresside tõstmise ning lõpetab USA majanduse surve all hoidmise.

See stsenaarium võib sellel aastal realiseeruda, kuid professionaalsete turuosaliste arv, kes arvavad, et seda ei toimu, kasvab järjest. Märtsi esimesel poolel teatas ka Jaapani keskpank esimest korda viie aasta jooksul, et Jaapani majandus on piisavalt tugev, et hakata tõmbama raha finantssüsteemist välja.

Hiljem, käesoleval aastal oodatakse, et Jaapani keskpank tõstab intresse praeguselt nullilähedaselt tasemelt.

Ka Euroopa keskpank on andnud mõista, et tõstab intresse. Kuna ka USA makromajandusnäitajad püsivad tugevad, usuvad mõned fondijuhid, et Föderaalreserv tõstab intresse kauem kui seni arvatud. Fed on alates 2004. aasta juunist tõstnud intresse 14 korral.

Tulevikutehingute hinnad näitavad, et turuosalised on kindlad, et USA keskpank tõstab intresse ka oma 28. märtsi koosolekul. 76protsendilise tõenäosusega prognoositakse samasugust sammu mais toimuval koosolekul.

"Nad jätkavad intresside tõstmist. Ma ei arva, et tegelikult oleks intressitõstete lõppu veel näha," ütles PanAgora Asset Managementi fondijuht Edgar Peters.

Üks märk sellest, et intressitõsted võivad hammustada aktsiatelt suurema tüki seekord, on: USA valitsuse võlakirjade tulusused on tõusnud viimase kahe aasta kõrgeimale tasemele.

Kõrgemad tulusused mõjuvad aktsiatele halvasti kahel moel. Esiteks muudavad nad võlakirjad ja isegi sularaha ahvatlevaks alternatiivseks investeeringuks.

Teiseks panevad nad piduri majanduskasvule. See on ka peamine põhjus, miks USA keskpank intresse tõstab - hoidmaks ära inflatsiooni majanduskasvu pidurdamise kaudu.

Mitmed fondijuhid on hakanud müüma väiksemate firmade aktsiaid ja ostma suurfirmade kvaliteetsemaid aktsiaid.

Mõned turuosalised arvavad, et turg on samasuguses olukorras nagu see oli 2000. aasta märtsis.

Kriisi ohtu suurendab just asjaolu, et Fed, Euroopa keskpank ja Jaapani keskpank on karmistamas rahapoliitikat samal ajal.

Euroopa Liidu õrna ja USA mõõduka majanduskasvu kõrval on jõudsalt arenema hakanud ka Jaapani majandus. Saareriigi majandus, mis on suuruselt maailma teine, kasvas eelmise aasta viimases kvartalis 5,4 protsenti. USA majanduskasv oli samal ajal 1,6 protsenti ja eurotsoonil 0,8 protsenti.

Kõik see lubab nende riikide keskpankadel vähemalt vihjata intressitõstmisele. Jaapani keskpank juba alustas rahapoliitika karmistamisega, piirates finantssüsteemi paisatava raha hulka. Samas on jaapanlased mõista andnud, et intressitõstetega ilmselt enne käesoleva aasta lõppu ei alustata. USA keskpank on intresse tõstnud järjepanu üle-eelmise aasta juunist ja tema intressitõstmise hoog on raugemas. Euroopa keskpank on viimasel ajal intresse tõstnud ja temalt oodatakse edasist tõstmist.

Rahapoliitika karmistamine sunnib ettevõtjaid rohkem kulutama laenude teenindamisele ja vähendab kasumeid. See sunnib firmasid kulusid kokku hoidma, vähendab tarbimist ja piirab hinnatõusu.

Mõnele ebaefektiivsele firmale võib aga laenude teenindamine üle jõu käia ja nad on sunnitud pankroti välja kuulutama. Nii hoitaksegi inflatsioon kontrolli all ja eraldatakse terad sõkaldest.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:51
Otsi:

Ava täpsem otsing