Merko Ehitus kardab jaheneva ehitusturu mõju kasumlikkusele

Annika Matson 11. aprill 2006, 00:00

Merko vaatab üha enam välisturgude poole, sest sisemaine nõudlus on kahanemas, ütles Bloombergile Merko Ehituse juhatuse liige ja finantsjuht Alar Lagus.

Merko Ehituse laienemisplaanid võivad haarata ka ülevõtmisi, eriti aladel, kus on raske alustada nullist. "Seda spetsiifilistel aladel, nagu näiteks teedeehitus, kus meil on Eestis vastav üksus olemas, Lätis ja Leedus aga mitte, ning sellised firmad oleksid huvitavad," ütles Lagus.

Ehitusfirma tegevuskasumi marginaalid on kosunud järjest viimase kuue aasta jooksul. "Kasumlikkus võib väheneda," kommenteeris Lagus Bloombergile.

"Praegu on kinnisvaraturul väga suur hulk spekulantide raha ja me ei tea tõesti, mis nad teha otsustavad juhul, kui kinnisvarahinnad enam ei kasva," ütles Lagus.

Nõudluse kasv, mis kergitas Eestis eelmisel aastal eluasemete hindu 28 protsendi võrra, kergitas ka tööjõu hinda ja suurendas kulusid. Kinnisvarahinnad on tõusnud ka Lätis ja Leedus ning sealasete tislerite ja müürseppade palgad on kasvanud 25 protsendi võrra.

Eluasemete hinnad Tallinnas tõusid eelmisel aastal 40 ning Vilniuses ja Riias 35 protsendi võrra, ütles Ober-Haus Kinnisvara Eesti tegevjuht Hindrek Leppsalu veebruari lõpus. "Selline kasv ei saa olla igavesti jätkuv," märkis Lagus. "Arvan, et kinnisvarahinnad stabiliseeruvad, aga eks näis."

Ta lisas, et Eestis ollakse üsna lähedal küllastuspunktile, aga sama olukord näis olevat ka juba aasta eest.

Merko on ehitanud eestlastele uusi kodusid, et aidata inimesed välja nõukogudeaegsetest paneelmajadest, kus elab ligi 400 000 Tallinna elanikku. "Siiski on korterite ehitamine Balti riikides sammuke taga naaberriikidest läänes. Eestis ehitatakse aastas 2,9 korterit iga 1000 inimese kohta, võrreldes viiega Soomes ning 6,5 Norras ja Taanis," võrdles Lagus.

Kuna Eestis tõmbub ehitusbuum tagasi, siis on Laguse sõnul Merko Ehituse eesmärk vähendada ettevõtte sõltuvust kodumaisest nõudlusest, mis moodustab kolmveerandi firma käibest. Läti ja Leedu võivad juba järgmise viie aasta jooksul anda 50 protsenti käibest, ütles ta.

Laguse sõnul pakub eriti suuri võimalusi Riia büroomajade ehitus.

Praegu on Riia vanalinn täis tuubitud firmade kontoreid ning ruumipuudus võib hakata takistama välisinvesteeringuid, kirjutas Läti päevaleht Diena 3. aprillil.

Merko ehitas Riiga staadionihoone Arena Riga, kus peetakse järgmisel kuul maailmameistrivõistlused jäähokis. Lisaks teatas firma 23. märtsil, et võitis Vilniuses 82 miljoni dollari (1,05 mld kr) suuruse kaubanduskeskuse ehitamise lepingu.

Suprema hinnasiht Merko aktsiale on 20 eurot (312,9 kr) ning soovitus "hoia". Hinnasihti on sisse arvestatud ka dividendimakse. Suprema juhatuse liiige Sten Sumberg ütles Bloombergile, et Merko puhul on positiivne firma väike võlakoormus. Viiendik kasumist on siiani aktsionäridele dividendideks makstud ning seda pole ka plaanis muuta, ütles Alar Lagus intervjuus Bloombergile.

Merko kasum kasvas neljandas kvartalis 31 protsendi võrra, 142,7 miljoni kroonini. Ärikasumi rentaablus on kasvanud 1999. aasta 3,4 protsendilt eelmise aasta lõpuks enam kui 10 protsendile. Merko kasumit on aidanud suurendada Eesti kiire majanduskasv, mis neljandas kvartalis oli 11 protsenti. Kinnisvarahindade tõus on Tallinnas olnud "metsik", kirjutas Bloomberg.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:54
Otsi:

Ava täpsem otsing