Nafta hind uuel rekordtasemel

Artikkel

- Uudised
- 11. aprill 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Nafta hind uuel rekordtasemel
Pärast teateid selle kohta, nagu USA valmistaks ette Iraani tuumarajatiste ründamist, kuulutas Iraani president Mahmoud Ahmadinejad, et riik ei kavatse tuumauuringuid lõpetada.
Ajakirja The New Yorker andmetel on USA kaalunud muu hulgas ka taktikalise tuumarelva kasutamist Iraani maa-aluste tuumarajatiste hävitamiseks. President George Bush teatas, et tegemist on spekulatsioonidega. Financial Times aga kirjutas, et kuigi Bush on kinnitanud, et otsib diplomaatilist lahendust, ei välistanud ta oma avalduses võimalust kasutada Iraani vastu tuumarelva.
See on toitnud hirmu Iraani naftatarnete pärast. "Fakt, et räägitakse tuumarelva reaalsest kasutamisest, on see, mis inimesi hirmutab," ütles Bloombergile Excel Futuresi president Mark Waggoner. "See asi kestab veel kuid ja kuid," pakkus ta.
"Kui Iraani nafta turule ei jõua, võivad naftafutuurid hüpata 80-85 dollarini barrel," ütles MarketWatchile Alaron Tradingu analüütik Phil Flynn. Iraan toodab 3,8 miljonit barrelit naftat päevas ning on OPECi suuruselt teine tootja.
ÜRO julgeolekunõukogu on käskinud Iraanil uraani rikastamine lõpetada, kuid Iraan väidab, et tuumaprogramm on allutatud tsiviileesmärkidele. Briti välisminister
Jack Straw ütles esmaspäeval, et kui diplomaatiliste vahenditega konflikti ei lahendata, on ÜRO-l tarvis Iraani suhtes sanktsioone rakendada.
Nafta hinna tõusu taga on ka Nigeeria mässulised, kes ähvardavad tappa naftaplatvormidele naasvaid töölisi. Nigeeria päevane naftatoodang on mässuliste rünnakute tõttu vähenenud umbes 0,5 miljoni barreli võrra. Royal Dutch Shell on lubanud, et jätkab tootmist, kuid ei too töölisi platvormidele tagasi enne, kui vägivald on vaibunud. Nigeeria annab ligi 3% maailma naftatoodangust.
Lisaks on turult puudu enam kui 300 000 barrelit Mehhiko lahe naftat, mille tootmine katkes möödunud suve orkaanide tagajärjel.
Eile pärastlõunal maksis Brenti segu Londonis 69,66 dollarit. Aastaga on nafta hind Londonis tõusnud 31%.
Esmaspäeval toodi USAs börsile fond (US Oil Fund ETF), mis on seotud otseselt nafta hinna liikumisega.
"See produkt ongi võib-olla viimaste liikumiste taga," lausus Nordea Marketsi analüütik Raul Mägi. "Spekulandid mängivad tulevase nõudluse peale, tehes järeldusi sellest, kuidas eelmised ETFid käitusid. Kulla ETF oli vägagi menukas ja on siiani," lausus ta.
Pikaajalised suundumused ei ole siiski spekulantide teha ning Iraani ja Nigeeria probleemide lahenemisel võib Mägi sõnul järske korrektsioone näha. "See tuleneb aga eelkõige kauplemise tehnilistest nüanssidest. Tavaliselt kipuvad turud mõlemas suunas üle reageerima," sõnas analüütik.
Samuti ei näe analüütik, et lõpptarbijal oleks praegu enam soodne riske maandada. Küll on tulevaste rahavoogude kindlustamine muutunud praegu aktuaalseks nafta tootjate seas.
"Minu ootuste kohaselt võiks aasta lõpuks nafta hind olla praegusel tasemel või siis madalam, sest füüsilist kaupa on terve maailm täis," lausus Mägi.
Autor: Lauri Matsulevit?
Hetkel kuum