Logistika abil omanikutulu suurendamine

Mis on logistikakulude optimeerimisel edukuse mõõdikuks - on selleks madalad kulud või rahulolev klient? Kliendirahulolu üks oluline tahk on ka sobiv toote hind, sellest tulenevalt tuleb firmadel leida tasakaal toote kvaliteedi ja kulude vahel.

Paljud Eesti firmad on juba saavutanud Eesti turu jaoks sobiva tasakaalupunkti, kuid ELis on toodete ja teenuste liikumine vaba, millest tulenevalt tuleb kohalikel ettevõtetel rinda pista suurematel turgudel tegutsevate konkurentidega. Sellega seoses on paljud ettevõtted otsustanud laieneda naaberturgudele, ühelt poolt kasvu eesmärgil, teiselt poolt, et säilitada positsiooni koduturul.

Suuremal, näiteks Baltikumi turul opereerides avanevad uued võimalused olemasoleva oskusteabe kasutamiseks ning juba tehtud investeeringute tõhusamaks rakendamiseks.

Logistikakulude optimeerimine ei tähenda tingimata kulude kärpimist, alternatiivina võib samade vahenditega teha rohkem.

Pole mõttekas luua igasse Balti riiki omaette keskladu, kui kogu Baltikumi on võimalik teenindada ühest laost. Pärast ELiga liitumist pole tähtsust, millises Balti riigis või linnas asub keskladu. Suurematest linnadest on võimalik jaotada kaupu selliselt, et need jõuaksid adressaadini järgmisel tööpäeval. Üha enam kõigis Balti riikides tegutsevaid firmasid tsentraliseerivad senist kaubajaotussüsteemi. Ladude koondamine võib anda 25% või enamatki säästu logistikakuludelt.

Samas väheneb ka püsikulude osakaal logistikakuludes, mis vähendab firma kulude sõltuvust hooajalisusest. Olenevalt valdkonnast ja arvutamise meetodist jäävad ettevõtete logistikakulud 5-10% vahele käibest. Kokkuhoid 10-15% logistika kogukuludelt võib käibega võrreldes tunduda ebaoluline. Kulude optimeerimisega saavutatav omanikutulu kasv 20-40% iseloomustab logistika optimeerimises peituvaid võimalusi.

Rääkides logistikakuludest, mida enamus ettevõtteid jälgivad, tuleb loetleda järgmisi kulusid: ostu administreerimine, kaupade käsitlemine/komplekteerimine, ladustamine ja jaotus.

Arvestada tuleb üldtuntud rusikareegliga, et pöörates tähelepanu ainult ühele nimetatud kuludest, ei pruugita saavutada edu tervikuna. Miks? Näiteks: suurendades ladude arvu piirkonnas, on võimalik märkimisväärselt vähendada jaotuskulusid, samal ajal suurenevad kaupade käsitlemise ja ladustamisega seotud kulud.

Paljud Eesti ettevõtted on valinud turu teenindamiseks reeglina ühe lao ning väiksemamahuliste ja kallimate toodete puhul kasutatakse ka otsetarnet Euroopa keskladudest. Pärast liitumist Euroopa Liiduga ja sellest tulenevat riigipiiride avanemist on selgelt näha järgmist sammu - Baltikumi ladude tsentraliseerimist. Tänane infrastruktuur ja Balti riikide suurus soosib seda igati.

Autor: Tarmo Tael