Mandlimüüja amet on populaarne

Mandlimüüjate vanus jääb vahemikku 15-18 eluaastat. Olde Hansa personalijuhi Tene Tõnutare sõnul on mandlimüüjate kõige tähtsam ülesanne tutvustada keskaega ja restorani. Põhjus, miks mandlilapsed on ainult koolinoored, peitub noorte rõõmsameelsuses ja tahtes tööd teha. "Võtame mandimüüjateks neid noori, kes müües saab ise sellest energialaengu ja sära silmadesse," seletab personalijuht.

Suviseks tööperioodiks laekub kontorisse sooviavaldusi 600 ringis, kuid küsimusi töövõimaluste kohta laekub aastaringselt. Suveks võetakse tööle umbes 30 noort mandlimüüjat.

Info mandlimüümise kohta liigub noorte seas suusõnaliselt, mida personalijuht peab parimaks infokanaliks. Tõnutare ei usu, et Eestis oleks teist sellist töökohta, kuhu laekuks aastas nii palju sooviavaldusi noortelt. "Noored leiavad siin palju uusi sõpru. Ja on võimalus ka kooliajal oma taskuraha teenida," leiab Tõnutare.

Noored saavad tunnipalka. Lisaks arvestatakse kuu jooksul müüdud mandlite kogus ning jagatakse boonus kõikide vahel ära.

Töölesaamiseks tuleb läbida mitmeid voore. Pärast avalduse kirjutamist valitakse osa soovijaid grupivestlusele. Järgmiseks etapiks on lühike proovipäev, mille jooksul saadakse õpetussõnad reaalse töö kohta. Sellele järgneb koolitus ja praktikapäev. Lõpuks valib gildikogu välja parimad kandidaadid.

Endised mandlilapsed, praegu Olde Hansa poes töötavad gümnaasiumi õpilased Miina Mälgand ja Maris Pähn peavad mandlimüüja töö juures parimaks võimalust valida kooli ajal ise sobiv tööaeg. 19aastane Miina on Olde Hansas teist aastat, 18aastane Maris kolmandat.

Konkurents mandlimüüjate ametikohtadele on väga tihe ja läbima peab palju voore. Neiud ise aga peavad seda võimaluseks valida tööle vaid parimad.

Arenemisvõimalust peavad nad oluliseks töö puhul. "Oleme õppinud müügitööd ja ka erinevaid keeli praktiseerinud. Tulevikule mõeldes annab see töökoht palju kogemusi," räägib Maris.

Miina leiab, et parem on nädalas päev-kaks pool päeva pärast kooli tööd teha, kui kodus vedeleda. Maris lisab, et enne suurt kontrolltööd ta tööle end ei ole rakendanud, sest kool on siiski esmatähtis.

Tallinna 21. kooli õppiv 16aastane võistlustantsija Grete Käsi teeb vabatahtlikuna oma koolis tüdrukutele show-tantsu trenni. Palka ta selle eest ei saa, sellest olulisemad on saadud kogemused.

Varem oli kuni kolmanda klassi tüdrukutel võimalus tantsida ainult ühes tantsutrupis. Grete leidis, et see pole piisav. Ta tahtis õpetada tüdrukutele midagi noortepärast ja vabas stiilis. Kuni kolmanda klassi tüdrukute vanematele saadeti koju kirjad uue trenni kohta. Huvilisi oli oodatust rohkem.

Trenni eest tüdrukud maksma ei pea ning Grete selle eest tasu ei saa, aga ta ei kurda. Neiu mõtleb pigem tulevikule, sest pärast gümnaasiumi on tal plaanis minna õppima midagi tantsimisega seonduvat. Treeneritöö tema kooli ei sega, kuid võistlustants veidi küll.

Koolist ja trennist vabal ajal on Grete käinud aeg-ajalt Tallinna Rahvaülikooli joonistamiskursuse modelliks. Selle eest said ta ka palka vahemikus 100-200 krooni kord.

Selleks suveks on Gretel plaanid paigas. Ta tegeleb agaralt tantsutrupiga, et saada Õllesummerile esinema. "Hea on millegagi tegeleda pärast kooli, mitte niisama kusagil aega surnuks lüüa," seletab Grete, kelle sõnul on tema ja väikeste tüdrukute elu märksa põnevam pärast tantsutrupi loomist. Samuti on ta selle tantsutrupi treenimisega võtnud kindla suuna tulevase eriala poole.