Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Segase toote selge reklaam - Felixi hapukooremajonees
Mina isiklikult olen aeg-ajalt hea meelega mõne reklaami ohver.
Kui mulle tehakse ilus reklaam, siis ostan vastutasuks toote särasilmil. Vahel aga üllatun, sest toode on paremgi kui reklaam. Mõnikord jällegi on reklaam kehvem ja ideaalsel juhul on toote ja reklaami kvaliteet viigiseisus.
Viimati nähtud reklaamidest on heas mõttes silma jäänud Felixi hapukooremajonees. Reklaam on mõnusa tundega tehtud, väikese ootamatusega ning lisaks osavalt tootekeskne. Ja kõike seda ilma et reklaam liigselt pealesurutuna tunduks.
Reklaamiidee on loogiline ja antud juhul ka väga hästi välja mängitud. Küllap on reklaamitegija kokasaateid hoolega jälginud, sest sõnavara on klipi peategelasel, telekokal, just selline, nagu ühel õigel telekokal olema peabki.
Toode ise, Põltsamaa Felixi hapukooremajonees, tundub üsna kummaline. Võiks isegi öelda, et mittevajalik. Seda vähemalt neile, kes kogu oma päeva kartulisalatit valmistades ei veeda.
Kindlasti tekib inimestel küsimus, kas pole nimetatud ainete õige vahekorra leidmine salatis just maitseküsimus ja mängu ilu?
Kuidas selgitada tarbijaile, et nad vajavad just ketšupi-sinepi segu, mitte mõlemat eraldi? Või miks mitte majoneesi-hapukoore-sinepi-ketšupi segu? Siit tahab eriti hästi läbi kumada tootja loogiline soov killustatud turul uuendusega raha teha.
Reklaamiagentuuri eesmärgiks on sel juhul uudset toodet tutvustada ja inimesi seda ostma suunata. Aidata tarbijail tootele omistada see otstarve, mida nad muidu ehk ei näeks.
Reklaami eelnevalt nägemata kaupluses hapukooremajoneesi nähes oleksin ilmselt väga imestunult küsinud, et mis imeloom see on? Ja milleks seda vaja? Õnneks nägin enne selgitavat reklaamklippi ja negatiivset eelhäälestust tekkida ei jõudnud.
Muide, ma olen kõnealust klippi näinud vaid kaks korda. Ometi mäletan päris täpselt, mis seal toimus, mida reklaamiti ning kes on tootja. Seda juhtub päris harva. Tavaliselt jääb meelde vaid nali. Halvimal juhul poogin selle veel teise brändi külge ja ostan hoopis seda.
Nüüd aga tean, et kui sünnipäeval kartulisalatit ja viinereid pakun, on üks viguriga toode olemas, mida proovida.
Autor: Kent Raju