Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Šveitsi tippkokk Irma Dütsch Pärnus Ammende villas

    Sama võimsad ja meeldejäävad kui olid serveeritud road, on ka Irma Dütsch ise - kuldses keskeas elegantne daam, kes armastab reisida ja kelle rikkalik kogemustepagas on kokku korjatud maailma eri nurkadest.
    Mitte kõik kokad pole valmis tööreisideks, võõrad köögid vajavad harjumiseks aega. Irma Dütsch on töötanud Bangkokis, Jakartas, Hongkongis, Pekingis, Tokyos, Osakas, Fukuokas, Hiroshimas, Soulis, San Josés, Londonis, Toscanas, Tiroolis ning paljudes paikades Šveitsis. Nüüd siis ka Pärnus.
    Irma ja tema abikaasa Hans-Jörg Dütschi restoran Šveitsi Alpides Fletschhorni jalamil Saas-Fees on mainitud Michelini teatmikus ja 17 punktiga (20 võimalikust) Gault Millau's, ühes tuntumas Prantsuse restoraniteatmikus. Saas-Feesse ei saa sõita auto või bussiga. Et jõuda Irma ja Hans-Jörgi juurde sööma, tuleb teha pooletunnine mägimatk või kasutada spetsiaalset elektriautot. Muide, küla asub 1800 meetri kõrgusel, ümbruskonna tipud küünivad 4000 meetrini.
    Sellisel tasemel naiskokkasid on maailmas väga vähe. Küsisin proua Irmalt, miks see nii on. "Pikad päevad, õhtune töö, traditsioonid, millest tuleb läbi murda ja tõestada, et naised saavad sama hästi hakkama kui mehed," oli lühike kokkuvõte. Et meeste maailmas paremini läbi lüüa, lõikas ta juba nooruses ära oma pikad kaunid juuksed ja nii ka jäi. Siis oli see veel vägagi tavatu tegu - naised kandsid pikki juukseid, nii oli kombeks.
    Irma Dütsch ei armasta üldse pikka juttu, tema kommentaarid ja vastused on lühikesed ja konkreetsed. Ilustamata ja keerutamata nimetas ta Eesti restoranide taset viletsaks ja kokkade ettevalmistust puudulikuks: "Teil on hinnad liiga kõrged, võrreldes selle tasemega, mida restoranid suudavad pakkuda. Ja rahaga, mida teie inimesed on võimelised toidule kulutama. Kulinaarne haridus on halb, noorte kokkade oskused on viletsad. Teie teenindajad pole raasugi vastutulelikud ja inimesed ei naerata üksteisele."
    Midagi on siiski ka kiiduväärt - meil olevat hea tooraine, sellega saaks töötada küll. Oma Ammende villa õhtusöögimenüüsse oli Irma võtnud mitmeid Eestimaa asju: kohalik värske kitsejuust, millesse segas kodust kaasa võetud trühvleid, astelpajumarjad, mida ta kasutas koorikloomade kastmes, meie loomaliha (coeur de filet) ja meie kartulid (püreena, mida maitsestas Šveitsi mägiküla Mundi safraniga - olevat kulinaarne haruldus, maailma kalleim safran). Ja ka meie vein "Põltsamaa Kuldne", mis sobis tema "Pardimaksasümfoonia" juurde.
    Irma Dütschi koostatud menüüd saab ümber jutustada, kuid selle maitseid on märksa raskem kirjeldada. Need on jõulised nagu daam ise, keerukad, koosnevad paljudest elementidest, mis laenatud nende maade köökidest, millega ta isiklikult tuttav on. Aga kõik põhineb Šveitsi kodusel maaköögil - Irma lapsepõlv möödus farmis, tema isa oli tuntud juustumeister ja ema majapidamiskooli õpetaja.
    Sellise suurusjärgu gurmeetähed ei satu Eestisse juhuslikult. Seekordse külaskäigu taga olid Michel Armand Merlotti, endine Eesti aukonsul Šveitsis ja tema abikaasa Marju Merlotti, aga ka Ammende villa huvi ja valmisolek kutsuda oma kööki praktiseerima tugevaid chef'e mujalt maailmast.
  • Hetkel kuum
Heleri Michalski: tulevik on ülitundlike inimeste päralt, enesekehtestamine tuleb kasuks juba nüüd
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
Neli asja, mida teada, kui maksad oma ettevõtte alt dividende
Järjest enam investoreid kasutab võimalust investeerida oma ettevõtte kaudu. Kui algusaastatel suuname investorina raha ettevõtte kaudu investeeringutesse, siis varem või hiljem tekib siiski ka soov teenitud tulu välja võtta.
Järjest enam investoreid kasutab võimalust investeerida oma ettevõtte kaudu. Kui algusaastatel suuname investorina raha ettevõtte kaudu investeeringutesse, siis varem või hiljem tekib siiski ka soov teenitud tulu välja võtta.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Üks parimaid juhte Ivo Suursoo: Eesti juhtide nõrkus on vähene unistamine
"Eesti juhtide tugevus on see, et oleme kahe jalaga maas. Nõrkus on see, et unistame vähe," usub OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
"Eesti juhtide tugevus on see, et oleme kahe jalaga maas. Nõrkus on see, et unistame vähe," usub OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Tänasest on meil Eesti Rohetehnoloogia Liit
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Urmas Sõõrumaa kinnisvarafirma palkas uue juhi Ülemiste Cityst
Urmas Sõõrumaale kuuluva kinnisvarafirma US Real Estate uueks juhiks saab Gert Jostov, kes vedas üle 15 aasta Technopolis Ülemiste arendusi, teatas ettevõte.
Urmas Sõõrumaale kuuluva kinnisvarafirma US Real Estate uueks juhiks saab Gert Jostov, kes vedas üle 15 aasta Technopolis Ülemiste arendusi, teatas ettevõte.
Eksperdid: infoturbestandard tõstab erasektoris teenuste kvaliteeti
Lühendi E-ITS järgi tuntud Eesti infoturbestandardit peavad rakendama väga erinevad asutused ja ettevõtted. Kuidas see neid mõjutab?
Lühendi E-ITS järgi tuntud Eesti infoturbestandardit peavad rakendama väga erinevad asutused ja ettevõtted. Kuidas see neid mõjutab?