Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tallinn püüab Kopli liine säilitada
Varasemad linnavalitsused on Kopli liinide asemele lennukaid uusprojekte plaaninud.
Aasa sõnul tuleks hooned, mida on võimalik taastada, korda teha, ning mida ei ole võimalik taastada, lammutada ning uuesti ehitada. "Valminud on eskiisprojekt, praegu me täpsustame seda," annab abilinnapea tööjärgust ülevaate.
Täpsustatavaks eskiisprojektiks nimetab Taavi Aas 1998. aastal Euroopa Liidu konkursi raames valminud Soome arhitektide võistlustööd. Tallinna linnaplaneerimise ameti Põhja-Tallinna ja Haabersti osakonna juhataja Alice Laanemägi sõnul on kunagised arhitektuurikonkursi võitjad, Olli Sarlin, Marja Sopanen, Tuomas Hakala ja Katariina Langenskiöld käinud mitu korda Eestis Kopli liinide detailplaneeringu eskiisi töörühma koosolekutel.
Kunagise võidutöö alusel tehti põhimõtteliselt uus eskiislahendus, mis on praegu kooskõlastusringil.
Aasa sõnul oleks piirkonda lihtne arendada, kui ehitusmahte suurendada, kuid olemasolevat säilitada püüdes ei ole arendamine nii lihtne: "Kuulutame välja konkursi hoonestusõiguse saamiseks ehitusmahuga 80 000 ruutmeetrit, mis on selle piirkonna suurust arvestades väga väike maht."
1980. aastatel Eesti Projektis linna projekteerimisega tegelenud Tiina Nigul meenutab, et Kopli liinide teemal on aru peetud aastakümneid.
Kui 1987 tegi Eesti Projekt kalkulatsiooni, siis näitas see, et majanduslikku tulu ei tõuse ja asi jäi katki. Eesti Projekti variandis olid mere äärde planeeritud kolmekorruselised elamud ja ülemisele tasandile viiekorruselised. Paraku oleks need pinnad saanud täis liinide seniseid asukaid, kes elasid normist väiksematel pindadel.
Pea sada aastat tagasi valminud ajutised tööliste barakid olid 70. aastatel koduks ligi 2000 elanikule. Aastal 2004 elas seal seaduslikult 450 inimest ehk 207 peret.
"See on väga hea asukoht, kuid praegu on ta selline räämas, ähmase, kriminaalse taustaga. 5-10 aasta perspektiivis saaks sinna väga hea elamurajooni," usub SRV Kinnisvara tegevjuht Margus Mändmets.
Ta toob plussidena välja linnaläheduse ja ka maa-ala suuruse, mis võimaldab arendajal oma käe järgi luua terviku. Miinuse poolele lähevad aga elanikud, kellega tuleb saavutada kokkulepe, lisaks olemasolev tööstus ning Kopli kandi kehv renomee.
Kui palju liinide arendamine võiks maksma minna? Mändmets teeb kiired arvutused. Aluseks 16 hektarit, millele tuleks 25% täisehitust. See teeks 200 000 ruutmeetrit ehitatavat pinda. Ehitamine, arendamine läheks maksma laias laastus koos maaga 3 miljardit. Kui palju maksaks elanike ümberasustamine, on ennustamatu.