Riik investeerib teedeehitusse miljardeid

Eelmisel nädalal valitsuses kinnitatud riigi 2007.-2010. aasta eelarvestrateegia järgi rahastatakse teede korrashoidu kokku 15,1 miljardi krooniga, millele lisandub 4,82 miljardit Tallinna-Tartu-Luhamaa maantee ehitamiseks aastatel 2006-2014.

"Liigume sinnapoole, et hakkame teid remontima sama palju, kui nad kuluvad," ütles maanteeameti peadirektori asetäitja Koit Tsefels teede korrashoiuks eraldatud summasid kommenteerides. Tema sõnul on teede kordasaamine nagu Tallinna linn, mis kunagi valmis ei saa: "Ühest otsast saad valmis, teisest otsast laguneb."

Tsefelsi kinnitusel on Tallinna-Tartu-Luhamaa maantee ehitamine käima lükatud, alustatud on projekteerimisega. Ehitamiseks korraldatakse rahvusvaheline konkurss, kuid peavalu valmistab see, kuidas saada maaomanikega võõrandamise suhtes kokkuleppele, lisas ta.

Tallinna-Tartu-Luhamaa maanteele eraldatud summa abil plaanitakse maanteelõikude ehitust, ümberehitust ja remonti kokku 125 kilomeetril koos suuremate ristmike ümberehitamisega.

ASi Aspi juhatuse esimees Margus Vaim tunnustas, et loomulikult on positiivne, kui teedeehitust tuleb juurde: "Kui selle aasta algus välja arvata, töötasime varem ikkagi alakoormusega." Tema sõnul võib teedeehitust hakata piirama materjalipuudus, sest uute karjääride avamine on takerdunud kohalike omavalitsuste vastuseisu tõttu.

Ka Teede REV-2 ehitusdirektori Mati Kõpperi väitel on praegu probleeme killustiku ja liiva saamisega, kuid suuremate objektide puhul on võimalik materjali ette varuda, sest puudus valitseb mõnel kuul.

"Killustikupuudus oli Harjumaal juba 2002. aastal, samuti eelmisel ning üle-eelmisel aastal," rääkis Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane. Tema teatel on sel teemal saadetud kirju nii keskkonna- kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile; rääkimas käidi ka Riigikogu keskkonnakomisjonis, kuid probleemi peetakse ainult kaevandajate mureks.

"Killustikku saab ka importida, see on aga kohalikust materjalist mitu korda kallim," lisas Rebane.

Kõpperi kinnitusel on teedeehituses hinnatõus olnud pidev, viimasel aastal just eriti bituumeni ja diislikütuse osas. "Samuti muudab ehitamise kallimaks üldine ehitusturu hinnatõus, kuid tööjõupuudus meid ei kummita," sõnas ta.

Tööjõu kohta ütles Margus Vaim, et see on ületatav probleem: "Mehi on Soome tööle läinud, kuid nad tulevad juba ka tagasi."