Palgavahe ajab Tallinki käärima

Airi Ilisson 08. juuni 2006, 00:00

Möödunud reedel soomlastega sõlmitud kokkuleppe tulemusel suureneb enam kui 300 Superfasti töötaja palk. Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu (EMSA) hinnangul peaks palgatõus, mis sisuliselt tähendab tänaste palkade kolmekordistamist, laienema kõigile 2700 töötajale. EMSA ja Tallink kohtuvad 19. juunil.

"Ei kõlba kuskile, et ühes firmas on sama tööd tegevate inimeste palgavahed mitmekordsed," kinnitab EMSA juht Kaia Vask.

Praegu teenib Tallinki müüja kuus 8300 brutokrooni. Superfastil saab sama töö eest aasta lõpuni 15 222 (60% Soome palgatasemest) ning ülejärgmisel aastal Soomega võrdselt 25 370 krooni. Mullu augustis EMSA ja Tallinki vahel sõlmitud kolmeaastase palgaleppe alusel on Eesti müüja palk samal ajal 9130 krooni (5% tõusu aastas).

Segadust firmas suurendavad fikseerimata töökohad. Superfastide töötajaid võib juhtkond iga kell suunata teistele laevadele ja vastupidi, sest juba pikka aega ei näe tööleping ette tööposti konkreetses laevas. Üks põhjus on vargused. Inimeste vahetamine takistab "kettide" moodustamist.

EMSA hinnangul ei tulene ümbertõstmine vargustest, vaid on firma poliitika. "Kujutage ette, kuidas on töötada, kui ei tea, kes töötab homme samas kabinetis," kirjeldab Kaia Vask. Tallinki personalijuhtidel on laevapere tunnet keeruline saavutada.

Ametiühingute soovi on raske täitmata jätta, kui Tallink juba nõustus Soome palgaettepanekutega. Tallinki lõksus istumisega on kursis ka majandus- ja kommunikatsiooniminister ning peaminister. Peaminister jäi Soome ametiühingute boikoti ajal passiivseks, kui sai Tallinkilt palvekirja ettevõtte kaitseks välja astuda.

"Minu arvates peaks Eesti riik selle juhtumi suhtes siiski seisukoha võtma," kommenteerib majandusminister Edgar Savisaar. "Rääkisin sellest (üleeile õhtul - toim.) ka peaministriga ning ta toetas seda seisukohta. Kavatsen seda teha järgmisel nädalal, kui olen rohkem asja sisusse süüvinud," lubab ta.

Seisukohavõtuks on viimane aeg. Ühest küljest on Soome viimasel ajal näidanud üles mitte just suurt sõbralikkust Eesti ettevõtjate vastu, kritiseerides Eesti maksupoliitikat ja keelates kevadel Enimexil Soomes reisijateveo.

Juba ligi aasta tekitab laevaomanike võimalik toetamine koalitsioonis erimeelsusi. Põhjust jätkub: aasta algul sõitis Eesti lipu all 16 kaubalaeva, mida on kolm korda vähem kui viie aasta eest. Erinevalt Eestist toetavad naabermaad Soome, Rootsi ja Läti oma firmasid. Majandus- ja kommunikatsiooniministri pakutud toetusskeemid pole aga peaministrile meeldinud.

"Jõuab kätte olukord, kus Eesti lipu all on kulud tööjõumaksudele suuremad kui Soomes või Rootsis," tõdeb laevaomanike liidu peasekretär Enn Kreem.

Tallinki investorsuhete juht Peter Roose kommenteerib: "Kiiresti ei saa lippu vahetada, aga kuna Soomes ja Saksamaal kehtib netopalgasüsteem, siis tuleb seda kaaluda."

Kuigi uus palgalepe tähendab praeguse seisuga firma sees mitu korda kõrgemat palka sama töö eest, ei kipu Tallinki töötajad palga teemal sõna võtma.

Põhjuseks on konfidentsiaalsuspunkt töölepingus. Tööd tahavad inimesed aga hoida. Räägitakse küll välismaa paremast palgapoliitikast, kuid töötajad eelistavad kodumaist ettevõtet. Tallink tagab sotsiaalsed garantiid. Loeb ka eestikeelne töökeskkond ning teadmine, et koristaja Marit ei oota välismaal just roosamanna.

Tallinki töötajate kirjeldustest moodustub ettevõtte sisekliimast karm pilt.

Superfastide pered on alles komplekteerimisel, inimesi paigutatakse ümber ja otsitakse uusi nägusid. Ühte meeskonda kuulub keskmiselt 60 inimest. Laevale on vaja kahte vahetust.

Ühest küljest võib Superfasti palgapoliitikast saada omamoodi juhipult korra tagamiseks. Teisalt leidub laevadel juba praegu neid, kes sealt ära igatsevad, sest inimesi on laevadel vähe, töönädalad kipuvad pikaks venima, töö on raske ja palk väike, räägivad töötajad.

Põhjamaade boikotid on mõjuv karistusvahend, millesse sattumine toob ettevõtjale kaasa märkimisväärseid kulutusi. Tulusam on läbi rääkida ja leida kompromiss.

Möödunud kolmapäeval algatas Soome meremeeste ametiühing Hanko sadamas boikoti Hanko-Paldiski-Rostocki suunal kurseerivate Superfast-aluste vastu. Bussid ja autod sõitsid laevalt tõrgeteta, sadamatöölised jätsid aga maha laadimata ilma juhtideta treilerid.

Kui Tallink ikka kangekaelselt ei soovinud läbirääkimisi alustada, laiendas ametiühing kahe päeva pärast streigi kõigile Tallinki Soomes maabuvatele laevadele. Samal õhtul oli ühingul taskus kokkulepe, mille kohaselt on 1. juuliks 2008 Tallinki meremeeste palgad Soome omadega samaväärsed.

Olen sügavalt veendunud, et igal inimesel on õigus valida meelepärane töökoht sõltumata riigist. Tööjõu vaba liikumine Euroopa Liidus mõjutab otseselt ka Eesti palgataset. Kõrgema elatustasemega riikide loomulik surve Eesti tööviljakuse ja palkade tõstmiseks on meie ettevõtjatele ja inimestele edasiviiv jõud.

Kindlasti ei saa aktsepteerida ametiühingute sellist käitumist, kus lihtsalt eiratakse kohtu otsust. Hindade ja palkade ühtlustumine riikide vahel peab toimuma loomuliku protsessina ning igasugused jõuvõtted ja administratiivne sekkumine tekitavad pingeid ega ole lõppkokkuvõttes kellelegi kasulikud.

Eestis pole veel harjutud, et ametiühingud võivad olla hoopis mõjukamad, kui see on meil tavaks. Nüüd, kus oleme Euroopa Liidus, tuleb harjuda sellega, et enamikus riikides on töövõtjate organisatsioonid vähemalt sama mõjukad kui tööandjate omad.

Solvuda meil seoses Soome ametiühingutega küll ei tasu. Küll tuleb õppida seisma oma seisukohtade eest.

Minu arvates on normaalne, kui riik oma ettevõtjate huvide eest seisab. Kui NRG tahtis ära osta meie elektrijaama, käis seda Eestis promomas ei keegi muu kui USA aseriigisekretär, mis on väga kõrge tase.

Mis puutub soomlastesse, on nad avastanud, et vähemalt mõnel alal suudame esineda kui tõsiseltvõetavad konkurendid. Vastavalt ka reageeritakse.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:03
Otsi:

Ava täpsem otsing