Maaomanik ootab liinide eest raha

Airi Ilisson 19. juuni 2006, 00:00

Kuigi maaomanik kirjutab notari juues alla lepingule, mille kohaselt saab ta maad läbiva valguskaabli või elektriliini eest hüvitist, ei maksa Eesti Energia ja Elion praegu seda välja, sest majandusministeerium on venitanud tasustamistingimuste ja -määrade kinnitamisega.

Majandusministeeriumi osakonnajuht Kati Kõrbe kinnitas möödunud nädalal, et eelnõu läheb sel nädalal kooskõlastusringile.

Seaduse jõustudes hakkavad võrguettevõtted maaomanikele kokku hüvitama maa kasutuse eest hinnanguliselt 100 miljonit krooni aastas. Suurimad maarentnikud Eesti Energia ja Elion peavad maksma sellest summast 80-90 protsenti. Lepingute arv ulatub kümnestesse tuhandetesse. Samuti kaasnevad ettevõtetele administratiivkulud: esimesel juurutamisaastal hinnanguliselt 50 miljonit ja edaspidi kuni 20 miljonit krooni aastas.

Võimaliku kasutustasu suurust ei taha ametnikud veel avaldada, kuid tõenäoliselt jääb kasutustasu enam-vähem võrdseks maamaksuga. Sisuliselt tähendab see maaomanikele, et nad ei maksa väljarenditud maa eest maksu. Kohalikele omavalitsustele hakkab laekuma eelarvesse senisest vähem maamaksu.

Eesti Energia Jaotusvõrgul on elektriliinide ja -kaablite alust maad kokku 62 000 hektarit ning alajaamade all ligi 100 hektarit. Kommunikatsioonijuht Kristjan Hamburgi sõnul tuleb loa saamiseks iga omanikuga eraldi läbi rääkida.

"On 1-2 protsenti maaomanikke, kes mitte mingi hinna eest ei ole nõus oma maad tehnorajatise tarbeks andma ning selle eest kompensatsiooni saama või küsivad selle maa eest ühekordset summat, mis on ebarealistlik. Sellisel juhul rajatakse tehnorajatis mujale või otsitakse kohtulahendit," rääkis Hamburg.

Võrguettevõtetes töötab armee inimesi, kelle ülesandeks on maaomanikega tehnorajatise aluse maa suhtes ühine keel leida.

Tallinnas Pärnu maanteel on teada juhtum, kus omanik küsis trassi läbiviimise eest kuus miljonit krooni. Trassi loomine takerdus ja siksakiga kallines trass 1,3 miljonit krooni.

Vana-Antsla rahvas ja Urvaste luuletaja Contra ootasid mitu kuud interneti saabumist. Sügisel Antslas alanud valguskaabli vedamine seisis paari maaomaniku taga. Näiteks polnud Üllar Ahi ja tema ema Liivi Ahi, kes elab kõrvalmajas, nõus, et kaabliga purustatakse perekonna istutatud puude juured, mis pealegi kaitsevad teeäärseid maju tolmu eest.

Lõpuks sai Elion loa teedevalitsuselt, kellele kuulub maantee serv. Kaabel veeti üle puujuurte. Ka kaevetöid kiiganud Antsla vallavanem Ustav Allas imestas, et lihtne oleks olnud liin vedada teiselt poolt teed, kus asub heinamaa.

"Selge on see, et kaablit on vaja," nentis Liivi Ahi. "Mulle pole saamata jääv hüvitis tähtis ja ilmselt ei saa ma ka puude kuivamise eest tasu, lihtsalt kahju on."

Kaks aastat tagasi sai riik kohtult kuus kuud ajapikendust, et kõnealune seadus (asjaõigusseaduse rakendamise seadus, mis pani maaomanikele rajatiste tasuta talumise kohustuse) 30. oktoobriks 2004 põhiseadusega kooskõlla viia.

Riigikohtu otsus pani asja paika. Seni arvasid riik ja võrguettevõtjad, et aega on märksa rohkem. 1999. aastal rakendunud asjaõigusseadusega pidid hüvitised kohustuslikuks muutuma alates 2009. aastast.

Kuni tänaseni pole konkreetsetes määrades suudetud kokku leppida, mistõttu maaomanike poolt pikisilmi oodatav eelnõu tiirleb juba pikemat aega ministeeriumide vahel.

Osapoolte arvates on küllaltki tõenäoline, et seda ka sel aastal vastu ei võeta. Valitsus vaatab selle läbi juulis ja Riigikokku jõuab see ilmselt septembris.

Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse kohaselt tuleb maaomanikul teisele isikule kuuluvat tehnorajatist taluda ja maaomanik võib nõuda talumise eest tasu.

Tasu maksmine eeldab seda, et valitsus oma määrusega täpsema tasu arvestamise korra kehtestaks. Vastavat määrust veel ei ole. Selle määruse kehtestamine eeldab täiendavaid seadusemuudatusi.

Need seadusemuudatused töötas välja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja sellekohane seaduseelnõu läheb sel nädalal kooskõlastusringile. Loodetavasti õnnestub tasu maksmiseks võimalused luua.

Käitume vastavalt seadusele ja maaomanikega sõlmitud kokkulepetele. Kokkuleppimise protsess on väga keeruline ja aeganõudev.

Kuna maaomanik saab üldjuhul ka ise kasu liinirajatise olemasolust (maaomanik saab teenuste kasutamise võimaluse) ning kommunikatsioonide olemasolu tõstab kinnistu väärtust, siis pole tasu maksmine tihti mõistlikult põhjendatav.

Liinirajatiste olemasolu ei võta maaomanikul maad käest ära, ta ainult piirab teatud mõttes selle kasutamist. Enamasti on meie puhul tegemist maa-aluste kaablitega, mis omanikku kuigivõrd ei häiri.

Elion ei soovi avaldada makstud summasid ja maksmise sagedust, sest see on alati läbirääkimiste küsimus, kuid talumislepingute suurusjärk on tuhandetes.'

Novembrist 2004 oleme sõlminud 10 000 lepingut ehk ligi 5000 lepingut aastas.

Hinna määrab riik, seega ei oska kompensatsiooni suurust ning metoodikat selgitada. Selle küsimusega peab pöörduma siiski majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole.

Seega ei ole me kindlasti tasu maksmisest keeldunud, vaid ootame valitsuse kehtestatavaid tasumäärasid ja maksame tagantjärele. Leping sätestab selle, et oleme omanikuga kokku leppinud, et tema maale rajatakse elektrirajatised ning ta hakkab selle eest tasu saama, ka tagasiulatuvalt.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing