Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

USA ja Eesti võtavad ette juba teise põlevkivi koostööprogrammi

Tõnis Arnover 17. juuli 2006, 00:00

Möödunud nädalal käis Eestis USA energeetikaministeeriumi delegatsioon, et valmistada ette teist kahe riigi põlevkivialast koostööprogrammi. Esimene programm algas 2000. aastal ja hõlmas nii Eesti põlevkivi uurivaid teadusasutusi kui ka ettevõtteid.

Mõlemad pooled jäid selle tulemustega rahule. Programmis osalenud põlevkiviinstituudi direktor, TTÜ professor Jüri Soone ütles, et see programm aitas Eesti põlevkiviteaduse tollal valitsenud madalseisust üle. USA paigutas programmi miljon dollarit ja Eesti 5,8 miljonit krooni, mis oli oma aja suurim riikidevaheline investeering Eesti teadusesse.

Programmi USA poole kaasesimees, USA energeetikaministeeriumi põlevkivivarude osakonna juhataja Anton R. Dammer, kes pälvis oma panuse eest mullu Eesti presidendilt Maarjamaa Risti IV klassi ordeni, tunnistas programmi suurt tähtsust ka USA jaoks.

"USA kolmes osariigis on maailma suurimad põlevkivivarud. Kui me seda programmi käivitasime, valitses USAs seisukoht, et põlevkivitootmine pole kunagi ära tasunud ega tasu ka tulevikus. Mäletatavasti oli siis nafta hind praegusest mitu korda madalam. Kui me siis programmi käigus tõestasime, et Eestis on aastakümneid tegutsenud põlevkivitööstus, mis pealegi töötab kasumiga, saavutasime selle, et USA 2005. aasta riiklikku energiaprogrammi lülitati põlevkivi tööstusliku kasutamise arendamine," ütles Dammer.

"Põlevkivi leidub ju päris paljudes riikides, kuid neid, kes on loonud teadusel rajaneva tugeva põlevkivitööstuse, peale Eesti eriti ei olegi," ütles üle 63 aasta keemiainsenerina töötanud Hugh Guthrie, kes nüüd on USA energeetikaministeeriumi nõunik.

Ameeriklasi huvitab eelkõige põlevkivist õli ja selle saaduste, mitte elektri tootmine. Samas möönab Guthrie, et just tänu energiatööstusele on Eesti saanud põlevkivipiirkonnas välja ehitada hea infrastruktuuri, mida õlitööstus üksi vaevalt oleks suutnud.

Esimese programmi käigus töötati välja põlevkiviõli töötlemise tehase tehnoloogiline skeem. Samuti tõestati, et põlevkiviõlist eraldatud komponentide alusel on võimalik valmistada kõrgtehnoloogilisi tooteid, millel oleks potentsiaalset turgu, ütles TTÜ vanemteadur Helle Riisalu.

Uue programmi arutelu toimus eelmise nädala lõpul Eesti majandusministeeriumis, kus Eesti huvitatud osapooled esitasid oma soovitused, millele ameeriklased lubasid vastata paari nädala jooksul. Ministeerium märgib pressiteates, et Eesti ja USA teadusasutuste ja ettevõtete vahel luuakse partnerlussuhted ning suurt rõhku tahetakse panna põlevkiviteadlaste ja -inseneride koolitamisele ning vahetamisele.

Varasemast rohkem loodetakse kaasata ka erakapitali. "Kui 2000. aastal kehitasid USA firmad põlevkivi puhul õlgu, siis nüüd, kus uuritud naftavarud vähenevad, Hiinas ja Indias aga kasvab nafta tarbimine kiiresti, on nende huvi põlevkivi tööstusliku kasutamise vastu järsult kasvanud," ütles James Bunger, õliuurimisfirma James W. Bunger Associates juht.

Professor Soone paneb lootusi arenduskeskusele, mis võimaldaks rahastada uute tehnoloogiate loomist.

Eesti peamise põlevkiviõlitootja Viru Keemia Grupi arendusdirektor Jaanus Purga peab oluliseks, et programmi raames saaks vahetada ja koolitada tippspetsialiste. "Kui USA suurte põlevkivivarude hõlvamine lahti läheb, siis peaks Eesti olema seal kindlasti kohal, sest muidu on oht, et meie oskusteave läheb lihtsalt minema," arvas ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing