Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroopalik Eesti köök jahisadama restoranis
Grand Holm Marina jahisadama restoran tegutseb praegusel kujul küll juba teist hooaega, aga maa poolt on seda raske leida. Suvitajate jalutusteed siit mööda ei lähe ja muud põhjust Suurele Holmile tulekuks nagu ei oleks. Aga kes hea söögi ja joogi pärast ennast natukenegi liigutada viitsivad, need võiksid selle restorani üles otsida küll, tasub vaeva.
Kas või juba selle pärast, et mereäärne restoran on 769kilomeetrise rannajoonega Eestis erakordselt haruldane. Aga mitte ainult asukoht, mulle meeldis seal kõik. Grand Holm Marina jahisadama restorani põhiklientuur purjetab kohale Soomest, Rootsist, Taanist, natuke ka Eestist (nii lugesime sadamas olnud jahtide lippudelt). Menüüs ongi Euroopa maitsetega harjunud rahvusvahelisele klientuurile hästi tuntud road: Caesari salat, mozzarella salat, sinikarbid rislinguleemes, bouillabasse, pardifilee, tournedos, aurutatud koha. Juurde ka moodsamat töötlust Eesti kodumaisest köögist: põrsafilee suitsuploomikastme ja hapukapsaga, kama-toorjuustukreemiga õunakook. Ka kodused praeräimed ja kartuliga heeringas on siin saanud "euroopalikuma" väljanägemise.
Esimesel päeval sõime eelroaks soolaheeringat kartulivormiga, lisandiks natuke punase sibula confit'd ja rukkileivatšipsi ja venepärast lõhekulebjaakat remulaadikastmega. Mõlemad olid suurepärased. Rohkem ei hakka ma söödud ja maitstud roogasid üles lugema, sest jäime Grand Holm Marina klientideks mitmeks õhtuks ja jõudsime kolmekesi enam-vähem pool menüüst ära proovida.
Olime Haapsalus keelpillipäevadel ja et mitte baden-badenlikku meeleolu rikkuda, ei riskeerinud juhuslike söögikohtadega - üks extra-dry lõhepraad Haapsalu kuulsaimas suverestoranis jõudis esimese õhtu juba peaaegu untsu keerata.
Grand Holm Marina maitsed olid kerged, toidu maitse tuli kenasti välja, maitseainetega oli seda ainult natukene toetatud.
Kõige põnevamaks osutus kama-toorjuustukreemiga õunakook, mille juurde jõime kuulsat Põltsamaa Kuldset: jah, sellist Eesti kööki me tahtsimegi! Kiidan toitu ja teenindust, kiidan terrassi ja saali. Kui terrassil jahe hakkab, saab pleedi õlgadele võtta. Või kileseinte varju istuma minna. Ka restoranisaal on kena, siin on suured aknad ja väiksed lauad, soojad riidekattega valgustid, mahe muusika ja parajal määral meretemaatikat.
Baarileti kohal on laevakell: sadamarestoranis on kellalöök märgiks, et lööja tahab kõigile välja teha.
Sellel suvel olen Haapsalu enda jaoks mitmel meeldival moel avastanud. Lisaks muule heale on siin juba kaks söögikohta, mis teeniksid minult üks või isegi kaks tärni Eesti gurmeekaardil: kevadel avatud Müüriääre kohvik ja seekordne leid Grand Holm Marina jahisadama restoran.