Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Vallajuht astub raha lubavasse parteisse

Harry Tuul 11. august 2006, 00:00

Nii on ainuüksi sel aastal erakonda astunud või erakonda vahetanud kokku 17 omavalitsusjuhti, neist kümme on astunud Keskerakonda, viis Rahvaliitu ja kaks Reformierakonda. Oma parteilist kuuluvust muutnud omavalitsusjuhid toovad põhjenduseks enamasti isikliku sümpaatia, kuid tunnistavad, et niiviisi on kergem omavalitsuse asju ajada ning raha saada.

Kui reeglina vallajuhid oma otsest üleostmist ei tunnista, siis Läänemaa Hanila vallavanem Arno Peksar, kes hüppas hiljuti sotsiaaldemokraatide seast Keskerakonda, ei salatse.

"Nad tegid pakkumise vallale, et tulevikus, kui nemad püsivad võimul, siis on võimalik saada investeeringuid, ja see oli üks kaalukeel," põhjendas Peksar ausalt erakonnavahetust. "Kui sa oled opositsioonis, siis ei ole sul ju mitte midagi loota. Sest fondidest raha kätte saamine pole ka nii lihtne. Meil pole siiamaani ükski fond kasutamata jäänud," lisas Peksar, kes on abi otsinud ka teistelt erakondadelt.

SDE peasekretäri Randel Läntsi sõnul pakuti Peksarile ja samuti nende juurest Keskerakonda karanud Misso vallavanemale Lembit Sikule rahalist abi koolile. Sikk otsest pakkumist ei tunnistanud, kuid lisas, et teda kutsuti üle tulema. "Kõik erakonnad käituvad samamoodi, aga mina oma kümneaastase vallavanema kogemusega olen näinud, et vähemalt Keskerakonna poliitika kaudu on vallaelu korraldamisel abi olnud," põhjendas Sikk oma sammu.

Eelkõige lähevadki saagiks vallavanemad või linnapead, kes juhivad kohalikku elu ja on pidevas rambivalguses. Hea näide kergest saagist on Järvamaal asuva Koeru vallavanem Jaago Kuriks, kes 2005. aasta jaanuaris vahetas Isamaaliidu Res Publica vastu. "Uus suund, uus jõud ja värske lähenemine," põhjendas Kuriks oma toonast otsust. Vaid aasta hiljem, tänavu aprillis - pärast sügisesi valimisi - astus Kuriks aga juba Keskerakonda, sest enda sõnul ei toetanud ta Isamaaliidu ja Res Publica liitumist. "Vallavanem on paraku suhteliselt politiseeritud ja parteituid ei ole. Et ennetada survet, kus ukse taga on järjekord ja iga erakonna inimesed käivad, et astuge sinna, astuge sinna, siis lihtsalt tegin valiku kohe ära," selgitas Kuriks, kes Keskerakonnas nägi nii liberaalset maailmavaadet kui ka sotsiaalsemat poolt.

Edukalt on tegutsenud ka Rahvaliit, kes tundub eelistavat volikogude juhte. Ka paljud valimisliitudesse kuulujad on tegelikult Rahvaliidu-meelsed.

Nii kuulub Pärnumaal asuva Tõstamaa volikogu esimees Heino Tamm valimised võitnud valimisliitu Tõstamaa, kuid ei salga, et nad on Rahvaliidu tiiva all. "Põhimõtteliselt oleme Rahvaliiduga olnud juba aastaid. Me ei kuulu päris sinna, aga nad on kutsunud meid ja käinud siin külas," rääkis Tamm, kes erakonda astumise kohta ütles vaid, et aega on ja vaatame.

Peipsi ääres asuva Mustvee linna volikogu eesotsas on valimisliidus Lootus-Nade?da kandideerinud Tatjana Kudina, kes on vahepeal astunud Rahvaliitu. "Meeldib ja sobib mulle," põhjendas Kudina valikut napisõnaliselt ja lisas, et teda kutsuti erakonda.

Ida-Virumaal asuva Alajõe vallavolikogu esimees Sergei Asmus ütles, et on erakonnaga seotud juba kolm-neli aastat, kuigi sügisestel kohalikel valimistel kandideeris ta veel valimisliidus Kohalik Rahvas. "Avalduse kirjutasin jah sel aastal, aga see ei ole sellepärast, et on presidendivalimised. Sada protsenti ei ole, ma räägin ausalt teile," ütles Asmus ja lisas, et tõenäoliselt läheb vajadusel valda valimiskokku esindama tema.

Alles juunis sai pidulikult Rahvaliidu 10 000. liige Paikuse vallavanemast Kuno Erkmannist. "Kui ma vallavanemana näen, et ma ei suuda teostada neid mõtted, mis on omavalitsuse ja kohaliku elu arengu ees, siis püüan neid teostada erakondliku kuuluvuse järgi," sõnas Erkmann, keda kutsuti ka mujale "Kui teised on kutsuja pool olnud, siis siin [Rahvaliidus] esitati konstruktiivseid ettepanekuid," põhjendas Erkmann valikut.

Näiteid on veel ja veel üle kogu Eesti. Üks suuremaid liikumisi toimus juunis Pöide vallas Saaremaal, kui Keskerakonnaga liitusid nii volikogu aseesimees Mihkel Käärid kui ka vallavanem Vilmar Laak, kes mõlemad kandideerisid valimised võitnud Külade Liidu nimekirjas. "Selle erakonna põhimõtted mulle meeldivad ja ühinesin nendega," ütles Käärid kidakeelselt.

Peale Rahvaliidu ja Keskerakonna on astutud ka mujale. Sulev Punning kuulus veel eelmisel aastal Res Publicasse, kuid on tänaseks liitunud Reformierakonnaga. Põlvamaal asuva Kõlleste valla volikogu esimehe Punningu sõnul oli erakonnavahetuse põhjuseks pettumus.

"Mul ei meeldinud enam nende käitumine, otsus liituda teise erakonnaga ja lubadused, mis anti, jäid teostamata," selgitas Punning, kelle sõnul valis ta Reformierakonna, sest sinna kuuluvad nii vallavanem kui ka teised tuttavad.

Eestis on ka kohti, mille juhid hoiavad erakondadest teadlikult eemale. Ida-Virumaal asuva Sonda vallavolikogu esimees Karmen Kõrts kinnitas, et nende võimul olevas valimisliidus Meie Maa ei ole kellelgi parteilisi suundumusi. "Praegusel hetkel ei ole pakkumist tehtud," kommenteeris Kõrts erakonda värbamist ja lisas: "Ma ei poolda erakondlikku poliitikat, sest minu meelest väikses omavalitsuses ei saa minna ühise tuulega. Väikseid nüansse on nii palju, et peab teine vaade ja teine suhtumine olema."

Ka Paldiski vallavolikogu esimeheks saanud Jaan Mölderi sõnul ei kuulu ta erakonda ega pole teda ka kuhugi kutsutud. "Üldiselt ma olen läbi aegade väga selgelt väljendanud oma suhtumist poliitilistesse erakondadesse," selgitas valimisliidu Meie Kodu Paldiski Pakri kandideerinud Mölder, kes arvab, et seetõttu talle ka pakkumist tehtud ei ole. "Eks president saab ikka valitud," lisas ta naljatledes.

Üha selgemaks muutub, et presidendi valimine toimub valimiskogus, kusjuures igal juhul on sisuliselt otsustajaks Rahvaliiduga koostöös kokku leppinud Keskerakond. Erakonna viimase aja domineeriv käitumine läbirääkimistel erinevate erakondadega on põhjendatud, sest Keskerakonna häälteta jääb president kindlasti valimata Riigikogus ning valimiskogus omavad nad samuti otsustavat kaalu.

Rahvaliidu ja Keskerakonna hääled annavad Äripäeva arvutusel juba praegu kokku pea poole ehk 166 häält 347st, võiduks on tarvis vähemalt 174 häält. Seejuures on ripakil veel 49 valijamehe hääled. Need on omavalitsustest, mis enamasti on koostatud valimisliitudest.

Äripäev lähtus valijameeste võimaliku valiku arvamisel kolmest selgest kriteeriumist. Lihtsaim, et erakond on omavalitsuses ainuvõimul või omab ülekaalukat osa koos volikogu juhi kohaga või valitseb omavalitsust koalitsioon valimisliiduga, kus erakonna esindaja on kohaliku volikogu eesotsas.

Tartu Ülikooli politoloogi Rein Toomla arvutused on sarnased. Nende kohaselt on Rahvaliidul ja Keskerakonnal valimiskogus kokku 135 häält, kuid aluseks võttis ta viimased kohalikud valimised mullu oktoobris ja otsis välja vaid need vallad-linnad, kus erakondadel on volikogus absoluutne enamus. Tema rehkendusel jäi ERLil ja KE-l puudu 40 häält.

"On täiesti võimalik, et praeguseks hetkeks on need hääled juba koos. Kuid kõige mõjutatavam seltskond kohalikes volikogudes on valimisliidud. Ja need domineerivad - ikka absoluutse enamusega," lisas Toomla, kelle arvates on mingi võimalus, et president valitakse ära Riigikogus, ikka veel olemas. "Ehkki ma arvan, et šansid ja tõenäosus räägivad pisut enam valimiskogu kasuks. Paljuski sõltub see Keskerakonna seisukohtadest," jõuab Toomla sarnasele järeldusele.

Valimiskogus on kokku 347 valijat, neist 101 on Riigikogu liikmed ja 246 esindavad kohalikke omavalitsusi. Omavalitsuse esindaja valib kohalik volikogu.

Eriti pahased on Keskerakonna ja Rahvaliidu peale mitte ühtegi juhti juurde võitnud Sotsiaaldemokraadid (SDE) ning Isamaa ja Res Publica Liit (IRP).

IRP kaaspeasekretär Ott Lumi süüdistab kogu koalitsiooni, öeldes et nad on kujundanud omavalitsusjuhtide ülemeelitamise poliitilise katuserahaga oma poliitikastiili lahutamatuks osaks, mille ohvriks on langenud ka mitmed IRP erakonna liikmed. "Selline koalitsiooni käitumine tekitab loomulikult küsimuse, kas Eestis on õigusriik või mitte, sest teatavasti on Eestis sundpolitiseerimine kriminaliseeritud," sõnas ta.

Ka SDE peasekretär Randel Länts peab seda räpaseks mänguks, kus peamised väljapressimistehnika kasutajad stiilis nimi-meile-katus-teile on Keskerakond ja Rahvaliit. "Inimesi ostetakse üle nii konkreetsete territooriumitega (näiteks munitsipaalmaad) kui ka koolikatustega," ütles Länts. Samas saab Länts neist aru, sest omavalitsusjuhi huvi on, et tema tegutsemisaja jooksul toimuks tema juhitaval territooriumil areng, mis omakorda sõltub paljuski rahast. "Nii tekibki olukord, kus ressursside saamiseks tuleb kuuluda konkreetsesse erakonda ja see tingib omakorda inimeste ülejooksmise ühest parteist teise," sõnas Länts.

"Erakonda astumine on normaalne protsess ja ka see on normaalne, et vallajuhid vahetuvad ehk paratamatult muutuvad koalitsioonid ja sellega on pidevas muutumises vallajuhid koos oma poliitilise kuuluvusega," ütles seevastu edukaima värbaja Keskerakonna peasekretär Kadri Must. Tema arvates on veel vara valimiskogust rääkida, sest valijamehi keegi veel ei tea. "Need peavad olema volikogude liikmed, aga vastavalt paikkonna eripärale saab selleks kas esimees, aseesimees, volikogu vanim liige või lausa liisuheitmise teel leitud valijamees," selgitas Must.

"Üldiselt on inimeste erakondadega liitumine täiesti normaalne tegevus, enne presidendivalimisi ei saa välistada, et mõni erakond siiski peibutab just neid, keda ta võimalikeks valijameesteks peab," ütles Reformierakonna peasekretär Kristen Michal ja lisas, et nemad sellist kaupa ei tee, sest sellised "praktilisi aatemehi" ei saa usaldada. "Jutte sellisest kaubategemisest ühe sorava jutuga erakonnaliidri poolt liigub aga mööda Eestit ikka ringi küll, aga tegemist on vaid kuulujuttude, ei millegi tõestavaga," lisas Michal.

Rahvaliidu peasekretär Lea Kiivit tunnistas, et Rahvaliidul endal ei ole Riigikogus piisavalt hääli kandidaadi ülesseadmiseks, nii et valimiskogule keskendumine on loogiline. Kiivit ei öelnud, kuidas on erakondadesse astumine seotud lähenevate presidendivalimistega.

"Rahvaliidu peasekretärina loodan, et meie 10 000 liiget on erakonda astunud lähtuvalt maailmavaatelistest kaalutlustest ja sellest, et Rahvaliidu programm ja tegevus on neile südamelähedased," lausus Kiivit, kuid eitas volikogude mõjutamist oma kandidaadi kasuks, kuna need on praegu enamasti suvepuhkustel ja pole selge, kas valjameeste kogul on üldse põhjust koguneda. "Kui Riigikogu ei suuda oma põhiseaduslikku ülesannet täita ja presidenti valida, on üsna loogiline, et kampaaniat hakatakse tegema valijameeste hulgas," ütles Kiivit.

Keskerakond on sõltumata presidendivalimistest seadnud eesmärgiks saada esindatus kõigis omavalitsustes. Üheks põhjuseks, miks Keskerakonna kandepind kohalikes omavalitsustes jätkuvalt ka vallajuhtide seas laieneb, on kindlasti meie tegevus omavalitsuste tulubaasi suurendamisel.

Keskerakond osales 2005. aasta kohalikel valimistel 168 nimekirjaga ja ligi 2500 kandidaadiga ning pälvis veerandi valimas käinute toetuse, see on baas, miks oleme valijameeste kogus sama oluline jõud kui Riigikogus.

Omavalitsused hakkavad valijamehi valima alles siis, kui Riigikogus presidendivalimine ebaõnnestub. Aga eks siis võib mõnes omavalitsuses valijamehe valimine ka volinikud tülli keerata, meenutades kas või viis aastat tagasi Tartu linnas juhtunut, mis lõpetas toonase koalitsiooni tegutsemise.

Rahvaliitu astutakse lähtuvalt tõekspidamistest ja soovist midagi Eesti ühtlase arengu tagamiseks ära teha. Viimased 15 aastat on näidanud, et Rahvaliidu valitsuses olles läheb kohalikel omavalitsustel paremini, kui meie oleme opositsioonis, jätavad võimuerakonnad maapiirkonnad unarusse. Omavalitsuspoliitika on palju laiem kui presidendivalimisteks valmistumine.

Rahvaliit ei ole kunagi tühja tööd teinud ega tee seda ka praegu. Esmalt on augustis presidendivalimised Riigikogus. Valijameestele keskendutakse vajadusel siis, kui Riigikogus ei õnnestu presidenti valida. Loomulikult üritavad kandidaadid sellisel juhul toetust leida. Ma loodan, et volinike üleostmiseks ei lähe, kuigi näiteks Res Publical on Tallinnas see ikka kombeks olnud. Kui Riigikogu oma põhiseadusliku kohusega hakkama ei saa, siis omavalitsustegelased tulevad kindlasti Estonia kontserdisaali plaaniga president ära valida.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing