Disainiaasta avanäituste keskmes on graafiline disain

Eesti Kunstiakadeemia on kuulutanud ajavahemiku 2006. aasta septembrist kuni 2007. aasta septembrini disainiaastaks ja selle üheks avalöögiks on praegu tarbekunsti- ja disainimuuseumi alumise korruse saalides eksponeeritavad näitused.

"Ajast ees" tutvustab kultuuriväljaannete kujundust ENSVs, rõhuga 1970ndatel aastatel. Graafilise disaini ühe alana on ajakirjakujundus alati olnud ajutine, kergelt häviv ja kõrvalisevõitu, justkui teisejärguline ala. Samas on ta alati töötanud kui trendipeegel, ajastu visuaalkeele näitaja. Sellel näitusel vaadeldav periood on üks loomingulisemaid eesti ajakirja- ja laiemalt võttes kultuuriväljaannete kujunduse ajaloos, mis algas arglikult juba 1950. aastate lõpus nädalakirjaga "Pilt ja Sõna". Suurema või väiksema vahega enam-vähem muu maailmaga sünkroonis on kõik toiminud nii enne kui ka hiljem, kuid sellel perioodil on olulisem tähtsus, märgivad näituse korraldustoimkonna liikmed Tõnu Kaalep ja Harry Liivrand.

Vaadeldaval ajal hakkasid graafilise disainiga aktiivselt tegelema muuhulgas disaini- ja arhitektuuridiplomiga kunstnikud, kes olid ka väljaspool sellist pragmaatilist tegevusala murrangu ja uuenduste kandjateks kogu Nõukogude Eesti kunstielus (Leonhard Lapin, Andres Tolts, Ando Keskküla). Tekkis sild kunstiuuenduse (mille vaimseks juhiks oli ka ajakirjakujunduses kaasa löönud Tõnis Vint) ja hoopis praktilisema ning käsitöölikuma tegevuse vahel; mitmed näitusel välja pandud ajakirjad ("Horisont", "Noorus", "Pikker", "Kultuur ja Elu", ennekõike aga "Kunst", "Kunst ja Kodu" ning "Siluett") olid ülimalt tähtsad ka sisuliselt, importides radikaalselt uusi ideid ja vabamat mõtlemist, mis sai toimuda loomulikult vaid kassi-hiire-mängus tsensuuriga, märgivad korraldajad.

Näitus demonstreerib suurepäraselt, et toonane Eesti kultuuriväljaannete graafiline kujundus oli isegi muu maailmaga võrreldes kohati ajast ees, vaatamata piiratud võimalustele.

Muuseumi I korruse tagumises saalis eksponeeritud väljapanekul "40 aastat disainiharidust Eestis" domineerib samuti graafiline disain. "See näitus ei esitle ainult ilusaid asju reas, vaid selgitatakse, mis on nende asjade taga, nii tehtud töö ja läbitud etappide kui ka ideede mõttes. Üliõpilastööde puhul on seda tihti lihtsam teha kui päris tööde puhul, sest nad on enamasti täpsema suunitlusega, olles konkreetse meetodi või teema harjutustööd. Neis ei ole niipalju kompromissi kui reaalses elus kipub juhtuma. See on peamine erinevus tavapärasest disaininäitusest, mis esitleb meile juba tuttavat iseseisvalt elavat "valmis" maailma, kus loomise ja püüdluste taust ei oma enam tähtsust ja seda on tihtipeale tagantjärele mõttetu esitleda," selgitab EKA professor Martin Pärn.

Näitusel võib näha nii töid "aegade algusest" kui ka tänasest päevast, nii projektidena kui ka materjalis teostatuina. Näituse koostasid Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini osakonna professor Martin Pärn ja graafilise disaini osakonna professor Ivar Sakk.

Autor: Tiina Kolk