Ida-Virumaa ettevõtete TOP

Renoveeritud energiaplokid, strateegilised varud ja aina keskkonnasõbralikumaks muutuv elektri- ja soojatootmine on ASi Narva Elektrijaamad Ida-Virumaa majandusveduriks kujundanud.

Ida-Viru maakonna suurimaid tööandjaid ja tööde tellijaid Narva Elektrijaamad AS hõlmab kaudselt terves regioonis 10 000 elanikku. Sinna hulka on arvestatud ka 4500 Eesti Põlevkivi töötajat.

Mais 2005 valmis aastaga ehitatud gaasikatlamaja, mis Balti Elektrijaama juhataja Aksel Ersi seletusel on täisautomaatne ja seda opereerib üksainus inimene. Katlamaja koosneb kahest maagaasil töötavast katlast, mis toodavad sooja üldkollektorisse, kus tsirkuleerib küttevesi linna ja jaama tarbeks ning toodetakse toorvett, mis läheb keemiatööstusesse. Lisaks on gaasikatlamaja ühendatud ka elektrijaama renoveeritud 11. plokiga.

Kõik selline renoveerimine kokku on Narva Elektrijaamad ASi muutnud majanduslikult edukaks ettevõtteks.

Ehkki põlevkivienergeetikale on heidetud ette suurt saastamist, on ASi Narva Elektrijaamad tegevjuhi Ilmar Peterseni kinnitusel keskkonna investeeringud igal aastal suurendanud. Tulemusena on Aksel Ersi sõnul kõik korstnast väljutatavad heitmed alla Euroopa normide. Teisalt tähendavad sellised investeeringud ka tarbijahinnas juurdeküsimist. "Meie kliendid on olnud seda nõus senimaani ka kinni maksma," tõdeb Ilmar Petersen.

Finantsdirektor Igor Kond sõnab täienduseks, et põlevkivi varu on Eestis meil vähemalt sada aastat. "Mina ise loodan, et jätkub niikaua, kui juhitav termotuumareaktsioon saab ärilisse kasutusse, mis võiks lahendada palju probleeme," lisab Petersen. Tulemusena on tema hinnangul põlevkivienergeetika perspektiiv Eestis väga suur. Liiatigi on tegemist tihti teiste riikide poolt kadestatava oma ja sõltumatu elektriga. See on tõsiasi, mis võimaldab Narva Elektrijaamad ASil Soome-Eesti kaabli kaudu siseneda niigi elektrinälga tundvale Põhjamaade elektriturule. Liiatigi suletakse Leedus 2009. aastal Ignalina tuumajaam. Samuti on Peterseni sõnul neil huvi jõuda Poolasse.

Eesti Energiale kuuluv põlevkivienergeetikal baseeruv elektrijaam tegeleb peale elektritootmise Eesti põhivõrku ka soojatootmisega Narva ja selle ümbruse tarbeks. Lisaks toodetakse ka tehnoloogilist auru, teatud põlevkivituhka ehitusmaterjalitööstusele ning põlevkiviõli. Viimase äsjavalminud 109 000tonnist mahutiparki kasutatakse strateegilise varuna linnakütmisel siis, kui peaks tekkima mingi tõrge põlevkivi põletamisel. Koos põlevkiviõli tootmisega tekib ka gaas, mida kasutatakse lisakütusena oma kateldes põletamiseks.

Oskustööjõu rohkus kasvatab tellimusi

Metalli töötlemine ja laienev metallkonstruktsioonide tegemine kohalikele ja lääne ettevõtele endisaegsete suurtootmisruumide baasil tagab Remeksi Keskuse ASile edu.

Saanud viisteist aastat tagasi senise hiiglasliku metallitöötlemise kombinaadi territooriumil iseseisvaks ettevõtteks, on Remeksi Keskuse AS muutunud Ida-Virumaal üheks edukaimaks metallkonstruktsioonide ehitajaks.

Endise hiigeltehase territooriumil tegutsetakse kõrvuti koos Nitroferdi, aga ka teiste väiksemate firmadega.

Firmale on iseloomulik tegevjuhi Vladimir Pupkevitši sõnul kaubalaevade detailide tegemine. Näiteks Maerskile Taanisse on juba kuus aastat tehtud kaubalaevadele mõeldud kaubakandealuseid. Praegu täidetakse tellimust 8 laevale.

Lisaks on neile iseloomulik talade tootmine talakraanadele kandejõuga 20-500 tonni. Lisaks on tehtud ka talasid kuni 1000tonnistele talakraanadele, talapikkusega kuni 60 m Soomesse.

Samuti ka puutöötlemistsehhi konveieridetailid Soome metsatööstustele. Praegu on pooleli Saksamaale lennukiremondi angaari uste valmistamine.

Viru Keemia Grupp on samuti neil üks kohalikke suurtellimuste esitajaid, kellele valmistatakse mahuteid koksi tootmiseks.

Metalli ostab Remeksi Keskuse AS Eestist, ehkki pärineb see Soomest, Saksamaalt, Rootsist ja Venemaalt.

Tegevusvaldkond jaguneb Pupkevitši kinnitusel neil kolmeks: eri liiki metallkonstruktsioonide tootmine, toodetu kohapeal ülesmonteerimine ja remondi/hoolduse tegemine neile konstruktsioonidele.

Pupkevitš toob positiivse joonena kohalikus regioonis endisaegsete juurtega professionaalse tööjõu olemasolu, mida kinni hoida siiski lihtne pole.

"Aga keevitajad on siiski väga kõrgeklassilised ja neid kasvab noortena aina peale. Teeme koostööd tehnikumidega ja oleme neile praktikabaasiks."

Eelmise aastal oli firma majanduslik tõus tugev. "Käesoleval aastal ei ole küll edu nii hea, kuid püüame seda hoida eelmise aasta tasemel," arutleb Pupkevitš.

Ärikliimat hindab Ida-Virumaal positiivseks, metallkonstruktsioone tellivad paljud kohalikud ettevõtted. "Kuid kui see peaks ära langema, suudame probleemideta orienteerida ka läände. Me valime isegi läänest tulevaid tellimusi," osutab ta firma edukusele.

Murelikuks teeb Pupkevitšit kaks asja: kohatine tehnikumide kasvandike nõrk tase, aga ka mõnede lääne firmade ajast ja arust ettekujutus, et siit saab kõike odavalt nagu NSV Liidust.

Mobiilne pliitootmine andis suure arengueelise

Akude pliiks ümbertöötlemine rangete ökoloogiliste normide järgi ja kasvav plii nõudlus üle maailma annab väikesele Ecometal ASile järjest hoogu juurde.

Ecometal AS on tegevjuht Aare Männa sõnul nagu taaskäitlus-ettevõte, mis tegeleb loodushoiu nimel metalli ümbertöötlemisega.

"Oleme Baltimaade, välja arvatud Liepaja metallurgiatehas, suurim metallitootja - toodame aastas 9000 tonni pliid. Selle tulemusena töötleme aastas ümber 15 000 tonni akusid," iseloomustab Männa pliid tootvat tehast.

Tooret hangib Ecometal AS peale Eesti Lätist, Leedust, Soomest, Valgevenest. "Meie äri on see, et me ei tohi vastavalt oma poliitikale sõltuda ühest tarnijast." See on tema sõnul müügimehe ja ostujuhi ülesanne kinnitada kanda igal pool.

Toodangust läheb 99,8% ekspordiks. Eestis kulub pliid tilluke osa - kalavõrkude konksude tegemiseks ja purjelaevade kiilude valmistamiseks. Viimast valmistatakse kohapeal. Ülejäänud on siis pehmeplii, mis on börsikaup ja teine osa pliisulamid, mida valmistatakse vastavalt kliendi tellimusele.

Kuni ei ole leitud alternatiivi pliiakudele, ei kao toore kuhugi. Kuna Aasia riikide majanduskasv tõuseb, on pliist Männa kinnituse aastas puudus keskeltläbi 400 000 tonni. Selle tõttu püsib ka pliihind stabiilselt tõusuteel. Lisaks rõõmustab Männa fakti üle, et vanu pliitehaseid pannakse järjest karmistuvate ökoloogiliste nõuete tõttu kinni.

Vähestest alles jäänud maagist plii tootjaid on lähiümbruses kolm: Rootsi, Tšehhi ja Bulgaaria. Kuna maagist tootmine on tema kinnitusel viis korda kallim ja energiamahukam kui taastootmine, on taastootmine moes. "Praegu laseme merre ainult vesilahusena naatriumsulfaati ja šlaki viime prügimäele," kirjeldab ta oma tehase ringlust. Järgmisel aastal ehitatava kristallisaatori abiga peaks naatriumsulfaadi saatmine merre lõppema.

Seega praegusel kujul läheb 15 000 tonnist toormest 700-800 tonni jääkideks. Eesmärk on Männa kinnitusel luua nn roheline pliitehas, kus väävli emissioon üldse puuduks.

Ida-Virumaa ärikliima osas usub Männa, et Ecometal AS mõjub sellele positiivselt, sest nende edu julgustab ka teisi, kes tegutsevad metallurgia või keemia vallas. Siin on olemas pikaajaliste traditsioonidega ja kogemustega töötajaskond ning arenenud logistika.

Tõukeks vana infrastruktuur, oskustöölised ja paisuv transiit

n Ida-Virumaa väikese ja keskmise suurusega kiiresti arenevad ettevõtted on oma tegevusaladelt kirjud. Siia kuuluvad kinnisvarafirmad, hulgaliselt ehitusfirmasid ja hulgikaubandusfirmasid, jaekaubandusfirmasid lõpetades puidutööstuse ja õmblustööstusega.

Nõukogude ajast säilinud, ehkki küll kohati amortiseerunud infrastruktuur (raudteed, teed), tootmishooned kohati koos masinapargiga ja oskustööliste hulgad muutuvad aina enam selle maakonna arengutrumbiks. Senist ettekujutust umbvenelastega üleujutatud vaesunud piirkonnast murendab kõva gasellide arv Eesti lõikes - 34. Liiatigi pakuvad maakonna baaseelised tõusvat huvi muudest riigi piirkondade elanikele ja tulemusena Ida-Virumaa eestistub aina enam.

Maakonna arengule on veel piduriks pudelikaelana mõjuv kitsuke Narva piirisild. Selle laiendamise tagajärjel võib ilmsesti oodata majandusarengu hoogustumist just transiidi näol. Seega pääseb siin siis gaselle veelgi rohkem ringi hüppama.

Eesti lõikes 2005. aasta Gaselli TOPi üldarvestuses 25. kohale platseerunud kinnisvarafirma Sundstrand OÜ on oma tegevuse kuuendal aastal hoogsasti profiiti lõikamas ikka paisuvast kinnisvaramullist. Ida-Virumaa seni vaata et sabakonduktoreina tuntud Eesti kinnisvarahinnad keerlevad hoogsasti mööda hinnavinti kõrgemale võrdeliselt huvi tõusuga maakonna kinnisvara vastu. Kontrasti süvendab ka teadmine, et 2004. aasta Gaselli TOPi üldarvestuses ei olnud sellest firmast jälgegi.

Samuti on justkui varjust väljaastunud toitlustusfirma Inkeri TÜH, mis küll juba kuueteistkümnendat tegevusaastat käies alles nüüd saab tuult tiibadesse ja naudib 2005. aasta Gaselli TOPi üldarvestuses 67. kohta.

Iseenesest võiks oodata säravamaid kohti just rasketööstuse ja ehituse vallast, kuid tuleb arvestada, et just riigi tervikliku majandusedu taustal on need ettevõtted hakanud mõõnast üle saama ja, tunnetades vana infrastruktuuri, tootmisbaasi ning oskustööliskonna eeliseid, on asunud rühkima ülesmäge, kuid "elevantidele" omaselt aeglaselt. Sellise arengu rinnal nopivadki säravamaid gasellikohti eelkõige "kergema ala" "hiired". Seega taasvõrsuvale rasketootmisele avanevad kõrgemad gasellikohad alles piirisilla laienemise järgsel ajal.

Küsitlus: Millised tegurid soodustavad ettevõtlust Ida-Viru maakonnas?

Transiidi kulgemine maakonna kaudu (piiri lähedus), tööstusele sobiv infrastruktuur, sobiv tööjõud.

Soodne geograafiline asend, metalli- ja keemiatööstusalase kvalifikatsiooniga tööjõud.

Keemiatööstusalaste teadmiste ja kogemustega tööjõud. Venemaa lähedus. Kõrged maailmaturu hinnad meie toodangule.

Soodne geograafiline asend.

Säilinud tööstusliku tootmise traditsioon.

Väga sõbralik suhtumine Jõhvi vallavalitsuse poolt. Arenev keskkond.

Meie maakonnas soodustab ettevõtlust riigitoetus, investitsiooni riigipoliitika.

Ei ole.

Avastamisrõõmu pakkuv piirkond nii tööstuses, teeninduses kui ka turismivaldkonnas.

Ida-Virumaal on ettevõtlust soodustavaks teguriks kindlasti see, et seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu on kasvanud välisinvestoritel julgus investeerida siia. Samuti on Ida-Virumaal sooduspositsioon asetsedes Venemaa piiri kõrval, millega moodustub nagu puhvertsoon Ida ja Lääne vahel.

Maakond on oma elanike ja nende keeleoskuse poolest kui jätk Venemaale, kuid samas asetseb Läänes. Seega orienteerides oma majanduspoliitikaga, eriti turismindusega, Itta, on Ida-Virumaal suur šanss jõuda välja autsaideri rollist. Suurepärane näide on Sillamäe sadam.

Julgustav on ka Ida-Viru maavalitsuse tugev roll maakonna tutvustamisel nii sise- kui ka välisturgudel.

Väga tugevalt aitab ettevõtluse arendamisele kaasa ka Narva linnavalitsus, toetades ettevõtete ja Narvasse investeerivate firmadele soodustingimuste loomist.

Välismaale 90% ulatuses mineraalväetisi, nagu ammoniaak, prilleeritud karbamiid, müüv keemiatööstus AS Nitrofert saavutas oma edu Eestis konkurendi puudumise tõttu, aga ka maailma väetiseturul püsimise nimel pingutamise tõttu.

"Väetisteturg on aga globaalne turg, mistõttu peame müüma hindadega, mille kujundamisel meil kaasarääkimisõigust pole," rääkis aasta tagasi Nitroferdi peadirektor Aleksei Nikolajev. "Kui me oma toodangut nende hindadega ei müü, siis seda lihtsalt ei osteta."

Maailma väetisteturul hinnakõikumisi kartev ja vananeva töötajaskonnaga ettevõte on asunud ise hoolitsema järelkasvu eest ning investeerib jätkuvalt tootmise moderniseerimisse.

Hulka tütarfirmasid nagu Viru Õlitööstus, Viru Vesi, Viru RMT omav Viru Keemia Grupp lõikas profiiti käibe osas põlevkivi kõrge hinna pealt ja plaanib lähiaastail Ida-Virumaal uue keemiatehase avamist.

Firma tegevusalade hulka mahuvad keemiatoodete valmistamine, põlevkivi termiline töötlemine, põlevkiviõlide tootmine jne. leiab aina suuremat tuge nõukogudeaegsest suurinfrastruktuurist ja oskustega töötajaskonnast.

Toomas ja Raivo Tammele kuuluv transpordifirma keskendub aina enam keemiatööstusele, seda OÜ Kiviõli Keemiatööstuse läbi, ja konkureerib transporditurul ainult rahvusvahelisel turul.

Sisevedude turul on T.R. Tamme Auto tagasi tõmbunud, sest osutab kasvavas mahus vedusid Kiviõli Keemiatööstusele.

Samuti loobus T.R. Tamme Auto viimase aasta jooksul äridest, mis ei olnud seotud keemiatööstusega, et vältida äri liigset hajumist.

Lisaks Kiviõli keemiatööstusele kuulub firmale mittetöötav turbabriketitehas Aseri vallas ja Narvas väike asfalteerimise firma, lisaks osutab ettevõte kaevetöid.

Maakonna ettevõtete TOPi pääsemiseks peab ettevõtte registreerimisaadress või tootmine/tegevus asuma vastavas maakonnas. Samuti peab ettevõte olema tegutsenud kahel järjestikusel täismajandusaastal.

2005. aasta TOPi koostamiseks tellis Äripäev justiitsministeeriumi registrikeskusest 2004. aasta majandustulemuste põhjal maakonna 150 käibelt suurima ettevõtte andmed. Andmed saadeti ettevõtetele kontrollimiseks ja paluti neid täiendada 2005. aasta majandusnäitajatega. Arvutustes osalesid kõik ettevõtted, kes saatsid TOPi koostamiseks vajalikud finantsnäitajad.

Koond TOPis näidatakse ära 50 parima ettevõtte andmed, kõigi TOPis osalejate andmed leiab üldandmete tabelist Äripäeva kodulehelt.

Ettevõtted seatakse pingeritta kuue näitaja põhjal. Arvutamise aluseks võtame 2005. aasta müügitulu, müügitulu kasvu võrreldes aasta maksueelse kasumi, kasumi kasvu võrreldes 2004. aastaga, rentaabluse aastal 2005 ja omakapitali tootlikkuse aastal 2005.

Iga näitaja põhjal reastatakse ettevõtted edetabelitesse, iga koht järjestuses annab kohale vastava arvu punkte. Kuue tabeli punktid liidetakse. Võidab kõige vähem punkte kogunud ettevõte.