Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti võlausaldaja vajab suuremat kaitset

ÄP 27. september 2006, 00:00

Mitte kõik me kaunil maal ei oota majanduskasvu peatumist hirmuvärinal. Need, kelle äri on pankrot, lõikaksid majanduslangusest rõõmuga kasu. Ehk nagu hoiatas EBSi rektor Madis Habakuk optimistlikke ettevõtjaid Äriplaani majanduskonverentsil: pankrotihaldurite näod on muutunud juba rõõmsamaks, sest lähiajal võib nende tööpõld laieneda.

Tänasest Äripäeva kaaneloost järeldame, et Eestis on võlausaldajate kaitse madal. Seaduseaugud ning uurimisorganite huvipuudus on võimaldanud pankrotimeistritel võlausaldajate ja tarbijate arvel süüdimatult kasu lõigata.

Meie pankrotiseadus näeb ette, et võlausaldajate nõudeid püütakse rahuldada ettevõtja vara müügist saadava raha arvel. Kuid mis teha siis, kui ettevõtjate äriidee seisneb selles, et pankroti ajaks pole firmas enam mingit vara? Just selline võte on Eestis levinud. Firma maksevõimetusest jäetakse õigel ajal teatamata, samal ajal tassitakse ettevõte varadest tühjaks. Pankrot raugeb ja võlausaldajad jäävad pika ninaga.

Selle eest, et ettevõtte juhid on jätnud halvast majandusseisust õigelt ajal teatamata ja seaduses nõutud pankrotiavalduse esitamata või teinud pärast seda ka tehinguid, pole siiani kedagi süüdi mõistetud. Muidugi pole siis ime, et seda ära kasutatakse.

Seetõttu soovitavadki pankrotihaldurid, et vaja oleks ühte nn näidispoomist, et hirmutada neid, kes teadlikult kehvast äriseisust informeerimisega viivitavad. See võib tunduda küll karmi lähenemisena, aga mõnikord on taolistest näidisaktsioonidest olnud kasu. Meenutame näiteks maksuvabasid firmasid vahendanud Diveci puistamist maksupolitsei poolt. Riik näitas ühe aktsiooniga, et ta ei ole maksude optimeerimise suhtes ükskõikne ning nüüd on maksuvabade firmade kasutamine Eesti äriliidrite seas tabu.

Tänases Äripäeva kaaneloos kirjeldatud probleemi puhul riigil otsene huvi jõuliseks sekkumiseks puudub. Riik ei ole suurim kannataja. Teisalt on aga ka riigi huvides, et meie ärikeskkond oleks võimalikult puhas ja läbipaistev. Seetõttu ootab toimetus, et ka võlausaldajate kaitse muutuks senisest tõhusamaks. Riigil tuleb suurema huviga jälgida, et Eestis ei tekiks ettevõtjate gruppi, kes seaduslünki oskuslikult kasutades aitavad raskustesse sattunud firmade võlausaldajatele mütsi pähe tõmmata.

Tervitame nõuet, mille kohaselt peab ettevõte esitama pankrotiavalduse 20 päeva jooksul pärast maksejõuetuse ilmnemist. Nüüd on oluline riigil tagada, et seda nõuet ka täidetakse.

Üks probleemne valdkond on ehitus. Maja saab valmis, ning peagi lõpetab tegevuse ka arendaja. Elementaarne tarbijakaitse ehitusvaldkonnas on tagamata, nagu tunnistas hiljuti Urmas Volens justiitsministeeriumist.

"Seega ei ole ehitise või korteri ostjal võimalike ehitusvigade puhul tulevikus sisuliselt kellegi vastu nõudeid esitada, hoolimata sellest, et seadus näeb ette, et kahe aasta jooksul pärast ehitise valmimist ilmnenud ehitise puudused peab ehitusettevõtja kõrvaldama omal kulul garantiikorras. Selline tegevus tuleb ühemõtteliselt kvalifitseerida ostja petmisena ning ette näha kaitsemehhanismid," kirjutas Volens. Äripäev loodab, et viidatud mehhanismid kiiresti seadustesse kirjutatakse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing