Häälejooga põristab keha vabaks

Häälejooga tund Tallinna vanalinnas Avaja keskuses algab küünlavalgel vaikselt lootosepoosis istudes helide kuulamisega. Iga osaleja võtab endale ringi keskelt kas kellukese, kõristi või muu pilli ja proovib sellega helisid tekitada. Istutakse keskendunult, silmad kinni ja nii vältab see mõnd aega. Kuulda on nõrka ja pisut tugevamat helinat, sahinaid ja põrinat. Nagu mängiks väike orkester.

Edasi tulevad joogast tuntud soojendavad ja lõdvestavad sirutus- ja venitusharjutused. Iga lõdvestus lõpeb puhina ja sügava ohkega. Järk-järgult hakatakse ka häält tegema. Sõltuvalt sellest, mis kehapiirkond parajasti hõivatud on, kõlab kas aa, oo, õõ või uu. Ikka nii, et kopsud õhku täis ja hääl kõlama. Hääle tegemisel ei ole vaja pingutada, see tuleb kui iseenesest. Küll aga tuleb natuke vaeva näha joogaasenditega, eriti raske see siiski ei ole, kõik toimub õrnalt ja mõistlikkuse piires. Kuna külmal ajal on nohu ja köha kerged tulema, masseeritakse häälekõlaga läbi ninakoopad ja kurk. See käib nii, et surutakse sõrmed kergelt vastu nina, laupa ja kaela ning ümisetakse.

Ruumis on koos häälejooga treeneri Eve Lukiga seitse naist ja kui kõik koos ümisevad, tundub, nagu oleks kokku tulnud väike laulukoor. Rrrrr-i põristades võetakse läbi kõik suuremad lihasgrupid - selg, õlad, käed, jalad. Tore harjutus on selili lamades kõverdatud põlvega ringide tegemine. Samal ajal tuleb lasta kõlada r-häälikul. Kõik hingavad sisse ja teevad välja hingates rrrrrrrrrrrrr. Jällegi istudes keeratakse ülakeha paremale ja vasakule ning kõik ütlevad kurrrrrrr. Poolteisetunnise võimlemise ja häälitsemise lõpetavad sirutused, käsi ülevalt alla tuues kõlab veel kord täiel rinnal üüüiiiiieeeeaaaaoooooõõõõuuuuu. Lõpuks jääb kõik vaikseks ja Eve Lukk soovitab tähelepanelikult kuulata, mis kehas toimub. Kuidas on selg, mis toimub jalgades, mis ninas ja kurgus.

Allakirjutanul on pärast häälejooga tundi mõnus ja kerge olla. On tunne, nagu oleks kehas rohkem ruumi. Tunnen huvi, miks peab joogaharjutusi tehes tingimata ümisema, r-i põristama ja aaaaaa ütlema. Mis sellest kõigest kasu on? Eve Lukk on koorijuhi haridusega häälekoolitaja, kes armastab väga joogat. Kuna ta on õppinud ka hääle- ja muusikateraapiat, oli kahe hea ühendamine omaette treeninguks loogiline jätk. Eve sõnul oleme oma emotsioonid ja hääle üsnagi tagasi tõmmanud. Tööl käib kõva maskeraad, tihti on nii, et me ei saa mitmesugustel põhjustel tõde välja öelda. See omakorda tekitab tunnetes ambivalentsust. Eve toob näite: "Olen varem valetanud endale sellega, et pole oma arvamust ja tõde välja julgenud öelda, see on jäänud sissepoole ning tekitanud sisemise rahulolematuse ja isegi sõja." Enese ja teiste süüdistamine on aga üks raskemaid asju. See mõjub halvasti psüühikale ja viib alla inimese vibratsioonisageduse, tekitab depressiooni ja neurootilisust. Et saada emotsionaalsetest pingetest ja sellega kaasaskäivast mõttevoolust kas või korrakski välja, aitab Eve Luki kinnitusel see, kui lubada väljaütlemata sõnad eri moel häälikute kaudu välja tulla. Ohked ja üminad, mis häälejooga harjutusi tehes kõlavad, on vajalikud paremaks lõdvestumiseks. Hääl kannab endas emotsioonide buketti ja välja helisedes see selgineb ja vabaneb, me justkui anname meisse sulgunud emotsioonide raskuse ära. Oma hääleheli sisse sulamine on parim ja kiireim keha lõdvestamise viis.

Eve Lukk ütleb, et aeg-ajalt oleks ka tavaelus hea ümiseda. Nimelt on lugu selline, et tänavatel ja kontorites on palju sellist madalsageduslikku müratausta, mida meie kõrv ei kuule, aga mida keha tajub vibratsioonina. Eri sorti mürad tekitavad ärevust, mis võib viia depressioonini, ilma et me sellest isegi aru saaks, kust see tuleb. Sama on kodutehnika ja mobiiltelefonidega, mis saadavad lakkamatult välja väga kõrge võnkesagedusega ultrahelisid.

Meile võõras vibratsioonide spekter, millega meie kehad alles kohandumas on, on tohutu ja see tekitab stressi. Selle vastu aitab, kui saame uuesti kontakti oma loomuliku võnketasandiga, kui ümiseme või teeme häält. Meie keha kuuleb ka kõige vaiksemat üminat, nii et ümiseda võib näiteks kas või mõnes konfliktses olukorras või pingelisel koosolekul, aga miks mitte ka tänaval kõndides või autoroolis.

Ümisedes või häälitsedes on oluline ka heli suund. Kui heli liigub alla, siis see lõdvestab. Kui üles, mõjub ergutavalt. Kui juhime heli mingisse kindlasse punkti, elavneb selles vereringe. Kuna keha sisaldab rohkelt vett, on helivõngete abil võimalik kiirendada veevoolu kehas. Hea on see eriti nende hädade puhul, kus vesi mingil põhjusel ühte kohta koguneb, näiteks liigestesse. Helidega saab vett neist jälle ära juhtida. Samuti aitavad helivibratsioonid ennetada nohu ja leevendada põletikku. Kui teha häält teatud viisil, hakkab keha sisemiselt korrastuma, jaotama energiat õigetesse kohtadesse. Valu puhul võib häälega lasta sel ära minna haiget kohta käega kergelt masseerides.

Eve Lukk ütleb ka, et helide kuulamine eneses ja enese ümber aitab välja lülitada mõtlemise. Helile keskendumise ajal muud mõtted pähe ei mahu. Tekkinud tühi ruum annab võimaluse intuitsioonivälgatustele, teistsugusele toimimisviisile ja võimaldab leida uusi lahendusi. See on teadlik aja mahavõtmine. Hästi aitab see neid, kes tunnevad, et on kriisis või muidu hädas, kui on raske mõtteid koondada, surnud ringist välja saada.

Häälejooga teeb julgeks. Kuigi joogatunnis väga kõva häält ei tehta, aitab see siiski leida üles n-ö oma hääl ja enesekindlus. Vahel on vaja ka tavaelus kõva häält teha. Intensiivse hääle kasutamist ei tasu Eve Luki sõnul karta, see raputab ja annab energiat, see ei saa jääda tähelepanuta. Eve: "Meie kultuur on enese vaba väljendusjulgust nii kaua tagasi lükanud ja alla surunud, et paljud inimesed ei julgegi häält teha. Kardetakse konflikti. Vaikne inimene kutsub oma häält tagasi hoides tagasi ka emotsioonid. Aga need ei kao kuhugi, ladestuvad kehasse ja põhjustavad haigusi. Näiliselt leebest inimesest ei pruugi niimoodi midagi järele jääda."

Häälejooga aitab saada teadlikuks hääle tegemise võimalustest, seda nii otseses kui ka kaudses mõttes. Nii mõnelegi osalejale on tagasi tulnud lauluhimu, julgus end kuuldavaks teha, välja öelda. Aga on ka lahti saadud hääle ja hingamisteedega seotud probleemidest, jooga lisab teotahet ja elujõudu.

Häälejooga olemuseks on sisemise loova ühenduse leidmine ja hoidmine kõikjal oleva Loojaga hääle ning keha võngete resonantsi abil. Häälejooga kui sügavama enesetunnetamise meetodi vundamendi moodustavad nada-jooga ehk helijooga ning mantrajooga, mida kehaliselt toetavad hatha-jooga asendid ja pehmed dünaamilised liikumisharjutused. Rõhk on ka hingamisel ja hingamisharjutustel. Tänapäeval kasutatakse häälejooga baastõdesid ka vokaalteraapias.

Fotod: Julia-Maria Linna