Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Aare Kilp tahab kabinetist välja

Indrek Kald 21. november 2006, 00:00

"Tõsi, organisatsiooni faas nõuab praegu palju kohapeal istumist, mingil ajal pole seda aga enam nii väga tarvis. Ja olen mõelnud, kuidas siis võiks kommunikatsioon toimuda," räägib kümmekonnast firmast koosneva ettevõtte juht.

Praegu eelistab Kilp suhtlemiseks võimaluse korral telefoni, e-kirju saata varem mitme IT-projektiga seotud olnud Kilbile ei meeldi. "Pigem ikka helistan ja räägin - see rütm on nagu loogilisem," põhjendab ta. "Võib-olla olen ma liiga kinni harjumuses, omal ajal käis kõik telefoni kaudu."

Samuti ei kasuta turismi- ja transpordiettevõtteid koondava Go Groupi juht MSNi. "Seal läheb suureks ajaraiskamiseks, pealekauba kõik vilgub," märgib ta populaarse kiirsuhtlustarkvara kohta. Kilp lisab, et Go Groupis on palju MSNi-inimesi. Näiteks toob ta Go Groupi ühe omaniku Anti Selge. Teist omanikku Marcel Vichmanni nimetab ta SMSi-inimeseks, kes saadab kogu aeg mobiililt lühisõnumeid. "Paljud ütlevad, et ära helista, saada SMS. Mina aga helistan," kirjeldab Kilp oma suhtlustavasid.

Samas kinnitab Go Groupi nõukogu liige Tiit Pruuli, et grupis käib suur osa suhtlusest virtuaalseid kanaleid pidi. Vist isegi rohkem, kui see inimlikult mõistlik oleks, lisab ta. "Kui ettevõte tegutseb pea kogu Eestis ning töö viib juhtkonna liikmeid alatihti Pihkvasse või Londonisse, on e-post ja muud virtuaalsed kommunikatsioonikanalid asendamatud," nendib Pruuli.

Tema kinnitusel tuleb Kilbi IT-taust juhitöös kasuks. Igas tänapäevases ettevõttes on vaja osata näha, kuidas üks või teine IT-lahendus saab kasuks olla - olgu reisikonsultandi töölaud, elektrooniline piletimüügisüsteem või raamatupidamisprogramm, selgitab Pruuli. Vaatamata tegevusvaldkonnale on Go Group üsna IT-teadlik firma, usub ta.

Go Groupis on korraga käsil mitukümmend IT-arendust. "Kuid see on järeleaitamine, et jõuda normaalsele tasemele. Seda pole, et oleme milleski pioneerid ja tulge meilt õppima," selgitab Aare Kilp.

Kilp lõpetas ülikooli majandusküberneetikuna ning on tegutsenud programmeerija ja IT-ettevõtjana. Samas, praeguses töös - reisijatevedu ja turism - pole infotehnika Kilbi meelest ärikriitiline. "Mul on natuke kahju, et mul pole võimalik oma tausta selle koha pealt Go Groupis kuigi palju rakendada," tunnistab Kilp.

Küll pakuvad talle jätkuvalt huvi IT-vidinad. Pihuarvutit kasutas Kilp juba siis, kui see oli Eestis vähestel. Tavalise mobiili asemel on tal Taiwani firma Qtek pihuarvuti-telefon. Kõnekvaliteet pole Kilbi sõnul kiita, kuid plussiks on võimalus andmeid sünkroniseerida. "Serveris on mul aadressiraamat olemas, kui telefon peaks ära kaduma. Kahju, et Nokia ja Ericsson pole jõudnud sinnamaani, et see võimalus oleks sama okei kui Qtekil," lisab ta.

Koju on ta üles pannud WiFi-võrgu. "Oleks ebaloogiline, kui peaksin vedama juhtmeid nendesse kohtadesse, kus tahan läpakaga

istuda," arvab Kilp. Internetist vaatab ta spordiuudiseid ja mängib reaalajas pokkerit.

Koduarvuti operatsioonisüsteem Microsoft Media Center pole Kilbi sõnul osutunud selliseks, nagu ta lootis. "Mõtlesin, et see asendab ka videomakki. Sellega on küll võimalik saateid salvestada, aga kvaliteet on jama ning mälu võtab see palju - päris kombain ikka ei ole," selgitab ta.

Tiit Pruuli nimetab Kilbi tehnikahuvi praktiliseks ja eluterveks. "Ta sõidab rongiga, sest seal on internet ja saab tööd teha. Samas ei osta ta edvistamiseks kokku ekstravagantseid IT-vidinaid, mida keegi õieti kasutada ei oska," iseloomustab Pruuli.

Kilp ise ei pea end märkimisväärseks vidinahuviliseks. "See on kõik juba nii tavaline. Ma arvan, et see, mis mulle kätte satub, on tehnofriikide juures üle-eelmise aasta asi," märgib ta tagasihoidlikult.

Mõne aastaga Hoiupangas laenuspetsialistist juhatuse esimeheks tõusnud Aare Kilp alustas pangas karjääri laenugraafiku programmi kirjutamisega.

Hoiupanga laenuosakonda läks Kilp tööle 1993. aastal Tartu Kaubahalli valuutakaubanduse direktori ametipostilt. Tema esimeseks ülesandeks pangas sai laenuprogrammi koostamine. "Excelis on see funktsioon olemas, kuid FoxPros pidin ise kaks õhtut nikerdama," viitab Kilp andmebaaside loomiseks mõeldud tarkvarale.

Programmeerijat temast pangas siiski ei saanud. "Kiiresti selgus, et laenukliente on vaja ka teenindada ja et see on programmi tegemisest tähtsam. Hakkasingi tegelema laenuklientidega, käisin äriplaani kursustel, poole aasta pärast olin laenuosakonna juhataja. Tollel ajal käis see kiiresti," meenutab Kilp. Tema karjäär oli tõesti kiire - mõne aastaga tõusis Kilp laenuspetsialistist lühikeseks ajaks Hoiupanga juhatuse esimeheks, et nn Daiwa afääri mõjul kevadel 1998 ametist taanduda.

Arvutitega oli Kilp lähemalt kokku puutunud juba 1980. aastate teises pooles Tartu Ülikoolis majandusküberneetikat õppides. Poliitilise ökonoomia ja kõrgema matemaatika kõrval õpetati neile ka programmeerimist.

Nõukogude päritolu arvutite kõrval oli tudengitel kasutada ka üks Apple'i klass. Personaalarvuti tähendas tol ajal seda, et sinna tuli kaks viietollist flopiketast sisse ajada. "Kui hakkasin ise esimesi programme kirjutama, käisin ka veel flopiketastega ringi," meenutab Kilp. Umbes samal ajal tulid ka esimesed kümnemegabaidised kõvakettad ja väiksem, kolmetolline flopiketas.

Kas arvutid paelusid ka kaastudengeid? "Eks see oli juhuste asi. Mingil hetkel tulid uuemad arvutid, keegi pääses neile paremini ligi kui teine, siis tekkis ka rahateenimise võimalus - nii see läks," räägib Kilp.

1989 hakkas ta pusima ülikooli kõrvalt programme teha. "Teised tõid Novgorodist telereid või Saksamaalt autosid, minu valik oli ebatavalisem," tõdeb ta. Tol ajal nägi Kilp perspektiivi, et programmeerimine saab elukutseks.

Esimese tööna kirjutas ta Tartu EPT automajandile sõidu- ja teekonnalehtede töötlemise programmi. Hiljem tuli kaks klienti juurde - Tartu kesklinna kaubahall ja Annelinna Sõpruse pood soovisid raamatupidamisprogrammi.

"Mõlemas oli oma arvutituba raudukse ja trellitatud aknaga. Sinna pääsesid vaid mina ja veel mõni väga valitud inimene," kirjeldab Kilp IT-mehe elu Vene aja lõpus. "Esimesed programmid valmisid suures osas iseõppimise teel. Minu kirjutatud koodist keegi teine eriti aru ei saanud," usub ta.

Kas hea õnne korral võinuks Kilp tänu IT-huvile ja programmeerimistaustale osaleda ka näiteks Skype'i loomise projektis? "Koodi kirjutamise osas mitte, olen iseõppija ja iseõppijad omandavad asjad väga suure aktsendiga või vale tehnikaga," arvab Kilp.

Kilp märgib, et Skype'i tootmisbaas tekitati siia, see lahendus pole eestlaste välja mõeldud. "Skype'i projekt suudeti Eestis maha müüa väga suure potentsiaaliga inimestele," tunnustab ta internetitelefoni loomisega multimiljonäriks saanud Eesti noormehi.

Samas lisab Kilp, et kui tal poleks praegu võimalik muul alal tegutseda, teeniks ta kahe aasta pärast oma leiva ka koodi kirjutamisega ära.

Aastatuhandevahetuse ajal internetiäridega tegelenud Aare Kilp tunneb enim uhkust Eesti esimese kinnisvaraportaali Kinnisvaraweb üle.

Kinnisvarawebi lõi 1999. aastal eksmaakler Ingmar Pappel enda sõnul hobi korras. Kiiresti sai sellest juhtiv kinnisvara vahendav infosüsteem, millest kasvas välja veebikeskkond kv.ee. Toona kinnisvarafirmat Kristine Center juhtinud Kilp võttis Pappeliga ühendust. "Mind ei huvitanud mitte niivõrd liitumine, kui asi, milleni ta oli jõudnud, ja mida oli tehtud sel alal mujal maailmas," kinnitab Kilp. Tasapisi e-ärisse süvenenuna oli ta selleks ajaks juba tellinud Amazonist ka mõne temaatilise raamatu.

Kristine Center ostis saja tuhande krooni eest poole infosüsteemi loonud firmast ja järgmisel aastal Kristine Centerist lahkudes sai Kilp osaluse Kinnisvarawebis endale.

Kilbi sõnul tehti kv.ee-s päris uuenduslikke asju, näiteks olid kinnisvarakuulutused näha ka Kuldses Börsis ja Soovis. "Nüüd on maakleril digifotokas ja ehk ka pihuarvuti, siis käis asi hariliku pliiatsi ja ruudulise paberiga," kirjeldab ta vaid mõne aasta taguseid töövahendeid, mis praegu mõjuksid anakronismina.

Kilp tunnistab ise, et Kinnisvarawebis oli tal igav, sest firma oli väike. "Nende otsustustasemete tööd, kus ma muidu tegutsen, oli selles väikeses kuue inimesega organisatsioonis teha kaks tundi nädalas," selgitab ta. Turuliidriks olnud kv.ee tahtsid pangad juba järgmisel aastal pärast selle loomist ära osta, kuid suuremad Eesti kinnisvarafirmad otsustasid tuua turule konkureeriva city24.ee.

"Nemad matsid oma projekti ikka veel raha, kui kv.ee seda juba teenis," märgib Kilp.

Kinnisvaraweb müüdi tunamullu kolme miljoni krooni eest LHV-le ja CV Keskusele. "Väljusin sellest projektist rahalises mõttes edukalt, see polnud hobi, mille peale raha kulub," nendib Kilp tagantjärele. Siiski, kui Kinnisvarawebi poleks maha müüdud, oleks Kilp tahtnud sellest endale pensionisamba kasvatada.

Kaasosanik Ingmar Pappel nimetab tagantjärele portaali hinda väga ebasoodsaks. "Müüsime kv.ee, kuna arvati, et internetibuum on läbi, ja saime kolm-neli korda alla reaalse turuväärtuse," kinnitab ta. Pappel lisab, et Kinnisvarawebi hinda oli raske määrata, sest tegemist oli ühe esimese portaalimüügiga Eestis.

Samal aastal, kui Kilp omandas poole Kinnisvarawebist, osales ta ka võlgnikeportaali tasuja.ee loomisel ja hakkas seal 25 protsendiga osanikuks. "Tasuja sai trummipõrinat rohkem nime tõttu ja seepärast, et tegime avalikuks maksuameti võlglaste andmebaasi," hindab ta tagantjärele.

Tasuja loojad soovisid toona pankadele kuulunud konkurendist Krediidiinfost kergesti mööda pääseda. "Krediidiinfo sai aga samal ajal eraomandiks ning nende brändiväärtus ja kasutajate hulk olid meie omast suuremad," meenutab Kilp.

Esimest korda jõudis tasuja.ee kasumisse 2004. aastal, Kilp müüs oma veerandi 2005 aprillis kaasosanikule. Enam tal veebiprojektides otsest ärihuvi ei ole, küll kuulub Kilp värbamisteenust pakkuva portaali CV Keskus nõukokku.

Võimalikest tulevikuäridest rääkides vaatab ta Eestist kaugemale. "Need arendused, mida tasub teha selle ruumi jaoks, kus me oleme, on suuremalt jaolt juba ära tehtud. Mingil hetkel mõtlesime, mida veel teha, siis said mõtted otsa. 1,4 miljoni elaniku pärast pole nagu mõtet," viitab ta Eesti väiksusele.

Kilp lisab, et tal on Go Groupis ka igapäevategevusi küllalt palju. "Mul ei ole nii, et mõtlen, mis võiks olla järgmine äri," märgib ta.

Fotod: Maris Ojasuu, Raul Mee ja Julia-Maria Linna

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:23
Otsi:

Ava täpsem otsing