Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kas GMO on ohtlik?

Nastja Pertsjonok 15. jaanuar 2007, 00:00

Teadlased on eri meelt, aga teadusmaailmas üldlevinud arvamuse kohaselt geneetiliselt muundatud organismid (GMO) võivad, kuid ei pruugi olla ohtlikud inimese või looma tervisele ja keskkonnale.

Selle küsimuse selgitamiseks on vaja põhjalikke analüüse. Põhjaliku analüüsi läbiviimine on äärmiselt kulukas, seega riskianalüüsi teostab GMOd tootev firma ise, mis aga tekitab kahtlusi selle erapooletuses.

Praktikas analüüsitakse konkreetsete GMOdega seotud mõjusid väga kitsalt, kõigil juhtudel on jäänud hindamata pikaajalised ja kumulatiivsed mõjud. Sageli on küsitav ka analüüsitulemuste tõlgendamine: nii jõuab firma järeldusele, et tema geenmuundatud taimega on kõik korras, hiljem võib aga selguda, et isegi firma enda riskianalüüsi andmed tegelikult olulisi muutusi GMOga toidetud katseloomade tervises.

Põhiliselt kasvatatakse GM-taimi Ameerika mandril ning seal on ametivõimud arvanud, et GMOd on põhimõtteliselt samasugused, nagu tavalised taimed, seega neid eriti analüüsima ei pea. ELis on peamiseks GMOde ohutusega tegelevaks instantsiks EFSA (Euroopa Toiduohutuse Amet) ning oma sõna on öelda ka liikmesriikidel.

Kuid hiljuti on isegi Euroopa Nõukogu ja Komisjoni tasandil tõstatatud küsimusena üles EFSA huvipuudus nt pikaajaliste keskkonnamõjude osas ja heidetud ette madalat töökvaliteeti ja erapoolikust.

Viimaste aastate jooksul on kogunenud erinevate GMOde kohta piisavalt andmeid, mis annavad põhjust muretseda GMOde terviseohutuse või keskkonnaohutuse pärast. Transgeense toidu ohutust käsitleval seminaril 2005. aastal tõdes FAO (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon) koordinaator Ezzedine Boutrif, et mitmetel juhtudel on lubatud muundkultuurid turule, veendumata nende ohutuses.

Austraalia teadlased teatasid antikehade, allergilise reaktsiooni markerite, tekkimisest transgeensete hernestega toidetud hiirtel. Hernestesse oli kantud oast pärit kahjurivastast valku sünteesiv geen. Taoline avastus on alarmeeriv, kui uba ja hernes on lähedased liigid, mistõttu ei osatud isegi eeldada, et ka nii lähedaste liikide geenide ülekandmisel võivad tekkida väga tõsised mõjud. Teade jõudis Austraalia ja Inglismaa ajaleheveergudele ning GM-herneste edasine väljatöötamine lõpetati.

Ühe ägedama vastukajasid põhjustanud artikli GM-toidu mõjust tervisele on avaldanud kaks inglise teadlast, Arpad Puztai ja Stanley Eweni 1999. aastal.

Teadlased tutvustavad eksperimentaalseid tulemusi ja väidavad, et rottide toitmine GM-kartuliga kahjustas katseloomade magu ja kutsus esile rakkude vohamise seedetrakti sisepinnal. Sellest võib järeldada intensiivse GM-toidu söömise võimalikku kahjulikku mõju, mis võib olla omane kogu GM-toidule. Huvitav on märkida, et A. Puztai kaotas pärast uurimuse avaldamist oma töökoha.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing