Süütuse aeg

Eesti Kristlike Demokraatide plakat meenutab aega, kui poliitika oli ehe.

Eesti erakondade turunduskommunikatsiooni professionaliseerumist on olnud huvitav jälgida. Olgugi, et Isamaaliidu 1992. aastast pärinev hüüdlause "Plats puhtaks!" oli lööv ja läks n-ö rahvasse, ei saanud toonase kampaania puhul siiski rääkida süsteemselt planeeritud tervikust. Tänases mõttes professionaalse poliitreklaami alguseks võib lugeda Keskerakonna 1999. aasta valimiskampaaniat, mille paksem propagandistlik pintslitõmme algul nii mõndagi jahmatas. Sealt edasi on kõik erakonnad koos oma agentuuridega sammhaaval suurema kujundliku selguse, löövuse ja lihtsuse suunas liikunud ning aastal 2007 võib tõdeda, et nii pakendilt kui ka planeeringult on Riigikogu erakondade kampaaniad professionaalsed. Pikkade aastate jooksul lihvitud positsioneeringud, värvid, logod, kõllid jms äratavad suuremat usaldust kui kunagi varem.

Sel foonil mõjub Eesti Kristlike Demokraatide plakat linnapildis kui karje 15 aasta jooksul kaotatud süütuse järele. Oma graafilises profaansuses on see meenutus taasiseseisvumise aegadest, mil poliitika polnud veel nii sisult kui ka vormilt disainitud, vaid kirglik ja ehe. Nii pakub see lunastust ja lohutust neile, kes keeraksid meeleldi ajaratta tagasi. Eesti Kristlike Demokraatide muude etteastete põhjal ei julge siiski oletada, et tegu on teadliku tegevusega.

Ometi on nad disainile, värvidele ja professionaalsele kujundusele vastandumisega teinud endalegi ootamatult kavala käigu. Nimelt on paljudele ettevõtetele tuttav hirm, et liiga ilus ja professionaalne reklaam võib mõjuda tarbijale hoiatusena: selle kõik maksad sina omast taskust kinni. Siit tulenevalt on tehtud katseid sihilike kolereklaamide ja rõhutatult odava väljanägemisega. Ja see teadmine, milleni jõudmine on nõudnud ettevõtetelt mägedena aega ja raha, on Eesti Kristlikke Demokraate tabanud loteriivõiduna. Vaevalt, et see neid üle valimiskünnise aitab, ent loodud on näide, kui "ausalt ja rikkumata" on võimalik kulutada 5 miljonit.