Magalapõllud ja tiheasumid müüki

ÄP 28. veebruar 2007, 00:00

Tänase Äripäeva uudis räägib massilisest kinnisvaramüügist mitmes oma näolt vägagi erinevas uusrajoonis. Ühine on see, et need rajoonid said nurgakivi Eesti kinnisvara-aastal 2005.

Uuselamute rahvajooksus on hakanud selguma esimesed piirkonnad, mille keskkond, infrastruktuur ja ehituskvaliteet ei vasta tõenäoliselt loodetule. Neil on oht getostuda, muutuda selgelt nirumateks ja ka odavamateks piirkondadeks.

Esimest kinnisvaragruppi, kus selgelt domineerib pakkumine, võib iseloomustada sõnaga "magalapõllud". Krundi ruutmeetri hind võis ju odav olla, aga kui pole korralikke teid, tänavavalgustust ega ühiskanalisatsiooni, lähedal pole kauplust, lasteaeda ega ühistranspordi peatust?

Kui uusrajoonis elamiseks peab peres olema vähemalt kaks autot? Et aga linna sisse või linnast välja pääseda, tuleb kaks korda päevas ummikutes passida. Kui ehituskulude kokkuhoiu nimel on majas elektriküte, mis on odav paigaldada, aga hirmkallis pidada? Või veel üks ebamugav detail: kui kanalisatsioon on lokaalne ehk tegu on lampkastiga, võib selle sisu pakaseliste ilmadega ära külmuda, nii et kätte seda ei saa - kannata häda või kevadeni.

Teise grupina on müügis tiheasustusega rajoonid, mille näide on Liivaoja - endisele jalgpallistaadionile Narva maantee ääres Kadriorus on kokku pressitud 15 kortermaja.

"Naabrite rõõmudes olen nüüd osanik, olgu seal pidu või pulm, igavust ma tunda ei saa, enne kui kell on kolm," lauldi 1970. aastatel Mustamäe kohta.

Ent Mustamäel on ruumi küll laiemalt kui Liivaojal, ses mõttes ajalugu kordub, aga spiraali kõrgemal tasemel.

Kinnisvara ei müü üksnes spekulandid, vaid ka tavalised elanikud, kes on tänu pakkumiste paljususele avastanud, et sama raha eest saavad nad osta korteri pisut kenamasse piirkonda, kus ei pea näiteks näoga vastu naabri akent olema.

Konservatiivsemad oma kodu otsijad-ehitajad võiksid otsustada vanema sisseelatud piirkonna kasuks, kus väga suuri üllatusi ei tohiks tulla.

Igal juhul tuleb enne kinnisvara ostmist üheksa korda mõõta ehk teha endale selgeks, mis maine on konkreetsel arendusel ning kui palju on seal eramuid või kortereid müügis.

Kui müügis on palju, tuleks olla ettevaatlik. Samuti maksab vallast järele uurida, millised plaanid on neil infrastruktuuriga.

Kinnisvaraturul valitseb läbematus: spekulandid soovivad oma vaheltkasu kätte saada ja uusrajoonide elanikud avastavad, et on sattunud marjamaa asemel karjamaale.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing