Elektroonikapoodidel romude võtmise nõue

Tarbimisühiskonna suurimaks probleemiks on kujunemas tootmisjääkide kiire suurenemine, mis mõjutab eelkõige elukeskkonna looduspuhast säilimist. Kuna jäätmekäitlus on Eestis alles arengujärgus ja vastavad seadused alles rakendumas, tuleb inimestel tihti ise seista selle eest, et võimalikult palju jäätmeid läheks taaskasutusse.

Jäätmete peamine kõrvaldamisviis on ladestamine prügilasse. Kui veel paar aastat tagasi veeti endiselt suurem osa elektroonikaromudest koos olmejäätmetega prügilasse, siis Euroopa Liidu liikmesriigina peab Eestigi korraldama kodumasinate korrektset ja loodussäästlikku kogumist.

Tavainimene, kes igapäevaselt kodumajapidamises puutub kokku elektroonikaseadmetega, ei tule elektroonikaromude käitlemist reguleerivate seaduste ja nõuete peale. Ja miks ta peakski, kui selleks on spetsialiseerunud tegijad. Seadused tulevad päevakorda alles siis, kui elektroonikaseade vahetatakse uuema vastu või soovitakse rikkis masinast lahti saada.

Elektroonikaromude kokkukogumine ja käitlemine on väga kulukas ning pikaldane protsess. Seepärast on praegu kehtivas jäätmeseaduses rida paragrahve, mis seavad tootjatele suuremad kohustused.

Tulenevalt seadusest ongi tootjad kohustatud tagama enda kulul oma probleemsetest toodetest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja võimaluse korral taaskasutamise või kõrvaldamise.

Kodumajapidamises kasutatavatest seadmetest kuuluvad elektri- ja elektroonikaseadmete hulka näiteks külmkapp, pesumasin, kohvikeetja ja tolmuimeja. Ehkki igal aastal uut külmikut või pesumasinat ei osteta, peab oskama vanast seadmest keskkonnasäästlikult vabaneda. Võimalusi on palju, kuid välja on kujunemas kaks efektiivsemat moodust.

Suurem jagu kodumajapidamisseadmete turustajaid võtab vana seadme tasuta tagasi üks ühele. Sisuliselt tähendab see vana seadme tasuta loovutamist uue samalaadse seadme vastu. Seejuures nõuab müüja seadme puhtust ja komplektsust.

Kui aga elektroonikapoest kümne kilomeetri raadiuses spetsiaalset kogumiskohta ei leidu, on pood kohustatud tagasi võtma kõik elektroonikaromud sõltumata sellest, kas uus seade ostetakse või mitte.

Teise moodusena saab elektroonikaromust vabaneda ka prügilasse viimisega. Seejuures mitte kõik prügilad ei võta vastu elektroonikaromusid. Siiski, kui prügilasse saab ära anda, saab sellest lahti tasuta.

Kogumispunktide korraldamiseks paigaldab prügifirma kohaliku omavalitsuse toel spetsiaaldsed vanade erinevas suuruses kodumasinate tasuta vastuvõtmiseks konteinerid.

Seadusest tulenevalt oleme kohustatud kliendilt tasuta tagasi võtma vana seadme, kui ta ostab uue seadme, mis on samaliigiline ja täidab sama otstarvet. Samas on linnast väljas Kudjape prügila, kus võetakse samuti vanu elektroonikaseadmeid tasuta vastu. Enamus kliente viibki ise vana seadme prügilasse, sest meile on iga äraviimine kulu. Siiski tasuks enne vana seadme äratoomist poodi see korralikult puhtaks teha. Samuti peab toodav seade olema komplektne.

Kui tuuakse prügilasse vana elektroonikaseade, siis kindlasti peab see olema komplektne ja puhas. Kui ise ära tuua pole võimalik, saab tellida kolatakso ja vana seadme saab tasuta ära anda. Seejuures tuleb maksta transpordikulu, mis Kuressaare linna piires on 100 krooni ja linnast väljas neli krooni kilomeeter.

Enne kui on plaanis elektroonikaromu prügilasse viia, tuleks see puhtaks teha ja mitte küljest monteerida erinevaid detaile.

Ka võiks ühendust võtta kohaliku prügiveofirma klienditeenindusega.

Autor: Marina Tigasing