Sõõrumaa teab äri alguse vaeva

Marko Liibak 12. aprill 2007, 00:00

Eesti Energia nõukogust lahkumisest teatanud Urmas Sõõrumaa jätkab oma ettevõtmisi kinnisvaraarenduses Tallinnas, Riias ja Peterburis. Investeerimispakkumistest tal puudust ei tule. Aastate jooksul miljonite kroonidega erakondi toetanud Sõõrumaa ise poliitikasse ei kipu, kuna ta ei saaks seal enda sõnul oma avatud ja naiivsevõitu siiruses nädalatki hakkama.

Kas on õige öelda, et mis tahes ärivaldkonna ukse lahti teete, läheb Teil hästi?

Ei ole nii. On olnud ka pettumusi. Olin 45 protsendiga omanik Salva Kindlustuses, kuhu jätsin juba 90ndate keskel maha 30 miljonit krooni, mille tänases mõistes võiks vabalt kümnega korrutada.

Proovisin kunagi kätt ka transiidiäris, mis piirdus õnneks väiksemate kulutustega.

Turvateenus, millega ettevõtlusesse tulin, on olnud erinevates kohtades pika vinnaga. Näiteks Tartus läks mul kaua aega, et üldse jalad alla saada. Läti ja Leedu tulemused ei kannata praegu omakorda Eestiga üldse veel võrdlust. Kuigi ma olen Lätis kolm korda suurem tegija kui turul järgmine, ei rahulda see tulemus mind üldse. Äris on ikka nii, et aastad ja tegevused ei ole vennad, kuid keskmiselt olen plussis.

Kas ebaõnnestumiseks võib nimetada ka kinnisvarahooldusfirmat Minu Vara?

Ma ei peaks seda ebaõnnestumiseks, kuid uhkust ei ole siin ka põhjust tunda. Minu Varas (nüüd osa ISS kontsernist - toim.) olen olnud nii-öelda kaugelt jälgiv omanik. Kahjuks ei ole juhid, kelle sinna leidnud olen, suutnud ära teha seda, mida oleme plaaninud. Aga see on äärmiselt suure potentsiaaliga turg ja sellel on tulevikku. Kui Eesti pangandus- ja turvaturg on jõudnud Skandinaavia tasemele, siis kinnisvarahooldus ja -haldus on aastas 1996.

Miks see nii on, on ilmselt kinni inimestes - igas valdkonnas peaks olema inimene, kes selle välja veaks. Julgen enda õlule võtta turvaturu välja arendamise Eestis, kuid kinnisvarahooldusesse ei ole sellist inimest sattunud - ei ole suveräänset liidrit.

Miks Te siis ise ei juhtinud?

Ma olen võtnud ette teised valdkonnad, praegusel ajal kinnisvaraäri, kunagi kindlustuse, osalesime turismiäris. Tänane Kaleva, kunagine Hermann Reisid oli minu kontrolli all. Ma ei saa ühele alale pühenduda, saan oma investeeringuid juhtida investeerimisfirma U.S Invest kaudu, kus on selleks olemas tugev kompetents.

Kui Te pole kinnisvarahoolduse juhtidega rahul olnud, kas olete maksimalist ja liiga nõudlik?

Äris hõbemedalit ei anta, iga ettevõtja peab olema maksimalist. Olen mõningates valdkondades nii palju ära teinud ning ei ole valmis sama teed läbi käima, mida elus juba korra käinud olen. Ma tean, mis vaev see on. Piltlikult - olen kahe kolmandiku potentsiaalsete klientide ees ise kummardamas käinud. Seda enam ei suuda.

Seega olen läinud teistele kasvavatele turgudele, näiteks Venemaale. Seal töötab meil juba umbes 2500 turvameest. Vene turg kasvab oluliselt kiiremini kui Eesti turg omal ajal. Mahud genereerivad uusi sünergiaid. Lisaks muidugi anonüümsus. Ma ei saaks Eestis minna enam uuele ringile.

Enamik Teie investeeringutest on seotud välismaaga.

Jah, on küll. Peamiselt lähivälismaaga. Äri saab hästi ajada ikkagi turul, mida natukenegi tunned. Samasugused projektid nagu Rotermanni kvartal on mul praegu käsil Riias ja Peterburis, kuid pisut suuremas mahus.

Samas on mul jäänud mulje, et olete Eesti patrioot.

Eks neid riike ja valitsusi on alati kirutud ning ikka on parem seal, kus meid ei ole. Mingi hetk räägiti, et kapitalil ei ole rahvust, kuid äärepealt oleksime jõudnud olukorrani, kus rahvusel ei ole enam kapitali. Ega see 10 % kasvu ka igavesti ei kesta. Liberaalsete loosungite all läks kõik müügiks, paarkümmend suurt kohalikku tööandjat pidasid survele vastu ja jäid edasi pusima, paljud aga andsid alla.

Annan aastas umbes 10 miljonit krooni ühiskonnale tagasi. Tegutsen põhimõttel - kust teeninud olen, sinna maksan nii-öelda kümnist. Esiteks on igal vajadusel oma piirid, mingil hetkel pole sul rohkem vaja ning teiseks on sel tagasiandmisel väärtus hingetoiduna, olgu selleks siis heategevusfondid või spordiorganisatsioonid.

Kas Tallinna koolide remontimine ja üürimine on Teie jaoks äri?

Minu kui ettevõtja jaoks on see kindlasti äri, väga vastutustundlik. Seal on võimalik ehitada ja hallata ning sealt saab tööd ka Minu Vara. Kui vaadata rendihindu, on need turuhinnad ja pole kontekstist väljas. Ja kogu toimunud hämamine käsitleb vaid ühte asja. Meil on kombeks ehitada mingi 200miljoniline kool valmis, arvestamata, palju selle ülalpidamine maksma läheb või palju õpilasi tuleb. Ükski neist remonditavatest koolidest ei lähe maksma üle 100 miljoni krooni. Tuleb lõpetada see vingumine vähese raha pärast, koolid korda teha ning keskenduda sisule - õpetamisele.

Tegeleda ühelt poolt heategevusega ja teisalt koolide äriga - kas see pole ühe käega võtmine ja teisega andmine?

Mida võtmise all mõelda? Näiteks sportlasele on võit tema töövili. Kui oled ärimees, töötad hea tulemuse nimel. Äri ei saa kahjumiga teha, see oleks vastutustundetu. Minuga seotud ettevõtetes töötab praegu üle 12 000 inimese. Kui ma tegutseksin vastutustundetult, poleks see vaid minu probleem.

Äri peab plussis olema. See on äri mõttes võtmine. Kuid andmine on sisemise põhimõtte küsimus. Eestis on küllalt ärimehi, kes teenivad hästi, kuid kes pole heategevuseks sentigi välja andnud.

Sõõrumaa edu on rajatud omadustele ja meetoditele, mida ärikõrgkoolides ei õpetata. Tema leivanumbriks on olnud lihtsate asjade mõistlik korraldamine. Sõbralik ja lahe olek, lihtne arusaadav jutt, teenindaja mentaliteet. Ta on sisemiselt ülimalt pingevaba, ei kaota pead kriisisituatsioonides. Sõõrumaa on alati püsinud pigem uudishimuliku kuulaja ja õpipoisi rollis kui ülemust või bossi mänginud. Ta on ka kõige kauaaegsem tegelane Eesti ärieliidi tipus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing