Kübersõjas aitab ennetav käitumine

Enamasti ei saa heauskne arvutikasutaja enne teada, et ta arvuti on üle võetud, kui politsei ukse taga kella laseb.

Peale selle, et pahavara, mis teenib ebatervete huvidega inimest, on kasutaja arvutisse sattunud, on suur probleem selle avastamine. Lihtkasutaja sellega tihti hakkama ei saa.

Veebiväljaande Arvutikaitse.ee peatoimetaja Aare Kirna arvates on kräkker just sellest huvitatud, et arvuti omanik midagi ei kahtlustaks ega abinõusid tarvitusele võtaks.

"Botnetti kuuluval nn zombiarvutil on täiesti konkreetne rahaline väärtus, mistõttu seda kontrolliv küberkaak on väga huvitatud niisuguse arvuti pikaealisusest. Pole harv juhus, kui ta koguni hoolitseb zombiarvuti turvapaikade eest ja jälgib, et register oleks puhas ning koguni hävitab arvutist konkureeriva pahavara," kirjeldas Kirna kräkkerite tegutsemislaadi.

"Väga murelikuks tasub muutuda juhul, kui arvutisse paigaldatud viirus- ja nuhkvaratõrje tarkvara ning tulemüür end omaalgatuslikult välja lülitavad ning teie sõbrad kurdavad, et saadate neile arusaamatu sisuga e-kirju, milles on kummalised manused ning kahtlased lingid," lisas Kirna.

Probleem on tihti ka selles, et kasutaja ei süvene toimuvasse, ega veendu, et avanevad rakendused on need, mis nad väidavad end olevat.

Mis seal salata, oleme tõenäoliselt kõik tihtilugu käivitanud rakendusi stiilis "OK" - "Next" - "Next" - "Finish", sest nii saab lihtsalt rutem. Küberkaabakad teavad seda käitumismustrit väga hästi ja loodavadki selle peale.

Tänapäevased operatsioonisüsteemid on turvalisemad kui veel mõni aasta tagasi, mistõttu pahavaral reeglina ei õnnestu ennast arvutisse installeerida ilma kasutaja nõusolekuta.

Seega sõltub turvalisus peale hea tulemüüri ja pahavaratõrje ka kasutaja enda tähelepanust ja hoolikusest.

Kübersõja ohud ähvardavad meid kõiki ja kräkkerit ei huvita, kas arvuti on eestlase või venelase oma - talle on tähtis, et masin oleks haavatav ning et seda saaks ära kasutada. Enamasti kurjam ei teagi, kelle arvutisse ta parajasti sisse murdis.