Kübersõja rindel muutusteta

Juba kolmas nädal on Eesti tule all. Robotite tule all, kes ummistavad massiliste päringutega riigiasutuste, pankade ja ajalehtede servereid. Tegu pole häkkimisega, vaid lihtsustatult öeldes lüüakse virtuaalsed veresooned umbe. Arvuteid ühendava võrgu kaudu, mis töötab oma reeglite järgi.

See rünnak pole keerulise aju originaalne supersaavutus, kuid geniaalne oma lihtsuses ja kõige raskemini jälitatav viis interneti kaudu kurja teha.

Kõlab küüniliselt, kuid kübersõda toob meile valdavalt kasu. Esiteks võimaldab see Eesti poliitikutel Venemaad süüdistades lokku lüüa. Ma ei usu, et tegu on Vene valitsuse juhitud sammuga. Pigem on see nende vaikse heakskiiduga protsess, mis sai alguse ärihuvidega häkkerite jagatavast pahavarast, mida närvi läinud seltsimehed väljaelamiseks soetasid. Mõni kirjutab peldikuseinale "Ansip on loll", teised panevad automaatse arvutivõrgu masspäringuid tegema. Nagu Al-Qaida ja Hamas varem. See müüb, eile kajastasid teemat küllalt suurelt Briti Guardian ja BBC.

Teiseks toob käimasolev rünnak Tallinnasse NATO küberkaitsekeskuse. See on kõva sõna, hoolimata igavast välimusest. Siia tuleb koos keskusega tipptasemel oskusteavet. Kolmandaks: mis ei tapa, teeb tugevamaks. Rünnaku objektid, Eesti ametkonnad ja suurfirmad, saavad kogemuse, mida raha eest pole võimalik osta. Ja lepime kokku, et aegajalt ikka umbe jooksev hanza.net ei jää oma probleeme küberrünnaku kaela ajama, eks? Arvutispetsialistide sõnul peaksid rünnakud kuu jooksul vaibuma.