Probleem, mis teeb rõõmu

Tallinna linnavalitsuse käes on üks trumpkaart. Nad loodavad, et varsti ei viitsi lugejad enam nende kahtlastesse tehingutesse süveneda, sest kaua sa ikka sama plaati kuulad. Ja nad teavad, et ajakirjanikud ja toimetajad kardavad samuti selle hetke kättejõudmist.

Järjekordne näide sundüürnike nimel ehitusettevõtjale tehtavast soodsast tehingust on kirjas tänases Äripäevas. Seekord on võidumeesteks ettevõtjad Raivo Rand ja Aivar Tuulberg.

Lepingu soodsus selgus läbirääkimiste käigus: kui algul pidi leping sõlmitama kümneks aastaks, siis nüüd soovib Tallinna linn teha lepingu 30 aastaks. Lepingus on garanteeritud üürihinna tõus igal aastal ja täiendavaks boonuseks on üürihinna sidumine tarbijahinnaindeksi muutusega. Kui inflatsioon on üle kahe protsendi, tõstab see omakorda üürihinda. Kaheprotsendiline inflatsioon on lähiaastail utoopia. Järgmiseks aastaks prognoosib rahandusministeerium kuueprotsendilist hinnatõusu.

Tehing ise on muidugi, nagu ikka, sellest kõige tüütumast kategooriast "korruptsioonihõnguline". Tõestada ei saa midagi. Aga see pole veel peamine. Põhiline on kogu see sundüürnike probleemi "lahendamine", millel mingit lõppu ei paista.

Loogiliselt võttes peaks sundüürnikke olema konkreetne lõplik hulk. Linnavalitsus võiks nõuda kõikidelt sundüürnikelt registreerumist, siis eristada abivajajad kinnisvaraomanikest ning probleemile joone alla tõmmata. Isegi kui jätta kõrvale need soodsad ehitusprojektid, mida see ettevõtetele tähendab.

Aga probleem ei lahene, sest sundüürnikke tekib ühelt poolt kogu aeg juurde ja teisalt lõppeb iga nende abistamiseks mõeldud projekt sellega, et kõrvalttulijad jagavad sundüürnike korterid omavahel. Nii läks mullu Saviliiva projekti 214 majast või korterist sundüürnike käsutusse vaid 64.

Järgi mõeldes on muidugi selge, miks süsteem niimoodi ringiratast käib: see toidab iseennast. Täpselt nagu sõidueksamitel osalejaid on mõttekas läbi kukutada, et nood saaksid veel kord eksamitasu maksta, nii on ka linnavalitsusel igati mõistlik vältida abivajajate kontingendi kokkukuivamist.

Esiteks toodab süsteem Keskerakonnale valijaid, kelle õiguste eest võitlemine toob poliitilist kapitali. Sundüürnikud, noored pered jne - milline kasvulava! Teiselt poolt aga lubab see linnavalitsusel eraldada aina uusi rahasummasid ettevõtjatele, kes siis saavad ühel või teisel moel oma tänulikkust üles näidata. Pole ju mõtet lahendada ära probleemi, mille olemasolu sulle leiva ja positsiooni annab.

Autor: ÄP