Intressi vältimiseks tasub ümbrik alles hoida

Merike Lees 21. august 2007, 00:00

Arve väljastamiskuupäevast kulub teinekord lausa nädalaid, enne kui arve Eesti Posti või kliendi e-postkasti jõuab. Nii juhtub, et paberil näiliselt pika makseperioodi asemel tuleb kliendil kibekiiresti arvet tasuma asuda, kuna maksetähtaeg on ukse eest või - veel kurioossemal juhul - juba seljataga.

Ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna on ka ise saanud arveid, mille tasumistähtaeg möödas, kuid õnneks ei ole arve väljastaja selle peale intressi nõudma hakanud.

Et vältida olukorda, kus arve viibimise tõttu klient võlglaseks muutub, soovitab Kärsna hoida alles ümbriku, millel postitemplid peal või e-kirja, millega arve saadetud.

"Kui inimesel ei ole arvet, siis mingit kohustust tal maksta ei ole," kinnitas Kärsna. Riigikohtusse ei ole arve hiljem saamisest tulenevat vaidlust veel jõudnud, aga riigikohtu otsuseid lugedes on selge, et kohus otsustaks samamoodi nii kohtust või maksuametist saadud dokumendi kui ka müüjalt saadud arve puhul.

"Cramo Eesti paneb arvefaili kokku kaks korda kuus ja saadab selle siis Eesti Posti pakkimiseks ja kliendile väljastamiseks," rääkis ettevõtte krediidihaldur Hendrik Lepp.

Eelmisel kolmapäeval pandi lukku kuu esimese poole arved, mis saadeti Eesti Posti neljapäeval. Eesti Postil on lepingu järgi aega neid pakkida ja laiali kanda kaks päeva.

Kui osa neist päevadest satub puhkepäevadele või pühadele, viibib arve jõudmine kliendini. Kuna esmaspäeval oli püha, võivad eelmisel kolmapäeval koostatud arved jõuda kliendini nädal aega hiljem.

"Me ei hakka kliendile helistama enne, kui arve tähtajast on möödunud viis kuni kümme päeva," selgitas Lepp. "Viivist ei ole me kunagi küsinud."

Seadus ei reguleeri, kui pikad peavad olema arve maksetähtajad. Arve esitamise aeg ja selle tasumise tähtaeg ostja ning müüja vahelises suhtes on paljuski nende omavahelise kokkuleppe ja ärikultuuri teema.

"Seadusest tuleneb vaid üks arve väljastamise tähtaeg, mille paneb paika käibemaksuseadus. See kirjutab käibemaksukohustuslasest müüjale ette arve väljastamise reeglid, mille järgi tuleb arve väljastada 7 päeva jooksul kauba üleandmisest, teenuse osutamisest, vastava perioodi lõpust või maksmisest," ütles Ernst & Young Baltic ASi maksukonsultant Ranno Tingas.

Tavapärane arvete tasumiseks antud tähtaeg on vahemikus 7-30 päeva, sageli aga 14 päeva. Arvestada tuleb ka, et erinevates majandussektorites ja piirkondades võivad olla erinevad tavad.

"Ilmselgelt on suur erinevus arve maksmisel restoranis, ajakirja tellimisel või auto ostmisel," selgitas Tingas.

Kui arve saabub pärast selle tasumise tähtaega, siis ei ole küll neid printsiipe järgitud. Kui arve väljastaja rikub lepingut, siis saab kohaldada võlaõigusseaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid.

"Samas ei tasu arve maksetähtaega ületähtsustada, sest arve on suuremate tehingute puhul vaid üks poolte tahet väljendavaid dokumente," väitis Tingas.

"Eestis on arvete tasumise aeg lühem kui mujal Euroopas, samas ei kujuta ma ette, et seal saadetaks kliendile arve, mille tähtaeg on möödas," märkis Kärsna.

Kui arve maksetähtaeg sõltub arve väljastamise kuupäevast, siis on arve kuupäeval tähtsus lisaks selle väljastajale ka arve saajal. Võlaõigusseaduse kohaselt peavad pooled käituma heas usus ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Juhul kui arve väljastatakse pärast selle tasumise tähtaega, siis ei ole küll neid printsiipe järgitud.

Kui arve väljastaja rikub lepingut, siis saab kohaldada võlaõigusseaduses sätestatud kohustuse rikkumise meetmeid. Praktikas aga enamasti lahenevad probleemid nii, et ostja maksab arve ära ja saab oma kauba või teenuse kätte ning müüja ei kohalda viivist.

Palju sõltub ka sellest, kumb pool on rohkem huvitatud - kas müüja oma kliendist või ostja soovitud kaubast või teenusest. Samas ei tasu arvet ületähtsustada, sest arve on suuremate tehingute puhul vaid üks poolte tahet väljendavaid dokumente. Arvele eelneb enamasti poolte kokkulepe (suuline või kirjalik), millest tulenevad õigused ja kohustused.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing