Teeme Eesti suuremaks

Eeldades, et on olemas Eesti idee, on see välja suremas põhjusel, et idee mõistjaid jääb pidevalt vähemaks. Sisuliselt on käimas eestluse absurdne enesetapp, selmet teha Eesti suureks. Isegi neid, kes siin meiega koos elavad ja tahaks liituda, pigem tõrjutakse. Endiselt peab end liigitama eestlaseks või venelaseks, selmet olla samaaegselt eestlane ja venelane või venelane ja eestlane.

Väikerahval tuleb püsimajäämiseks oma hirmudest ja kompleksidest võitu saada. Teistes vigu otsides oma olukorda ei paranda.

Tundub, et mõne meelest ongi Eesti eesmärk saada nähtamatuks müüdiks, mida keegi ei mõista. Toon mõned näited. Meil on venekeelsed koolid, aga pole samakeelset mõjukat avalik-õiguslikku meediat. See on, nagu õpetaks lapse kõnelema ja lugema, aga keelaks kaasa rääkida ja mõelda.

Kartus, et niiviisi tekib ja põlistub kakskeelsus, on näide klappidega inimese mentaliteedist ja müütidest. Eesti ongi de facto kakskeelne ning see pole halb, vaid hea. Mida varem me seda endale teadvustame, seda parem. See lubaks säilitada väärikalt eestikeelset keskkonda, loomata kakskeelsust de iure. Oluline on kahe meelsuse probleem, mitte kakskeelsus iseenesest. Ühiskond lõhestub just selle tõttu.

Kas keegi tõesti arvab, et Eestis hästi integreerunud venelased, ukrainlased ja muud rahvused tegid seda eesti keeles? Nad jõudsid sinna oma emakeele kaudu.

Kohane on võrrelda Eestit Saksamaa või Prantsusmaa probleemidega - õppimiseks, mitte kapseldumiseks. Sealsed vihased noored mõistavad küll kohalikku keelt, kuid ei ole kaasatud ühiskonna otsustamisse. Oma kaasmaalastele sõnaõiguse pakkumine on kohustus ning tegelikult ka Eesti ainus väljapääs. Eesti keeles ja kanalis Eesti idee seletamine on nagu austraallasele lumemõnude kirjeldamine.

Reklaamitegijad on seda mõistnud ja müüvad oma ideed arusaadavalt vastavas kanalis ja keeles, sest sellest, et idee on hea, ei piisa. Temast peab ka aru saama. Selleks ongi tarvis luua Eesti idee teisekeelne seletus.

Need, kes peavad vene keeles selgitamist lömitamiseks idanaabri ees, elavad ikka orjameelsuses. Lömitamine ei ole oma seisukohtade selgekstegemine (mis keeles iganes), vaid selgitamisest loobumine ja järeleandmine. Vastus tugeva ja õitsva Eesti loomiseks on üksmeel, mille saavutamiseks on hädavajalik ühine ja kõigile arusaadav meediaruum.