Ida-Virumaa ettevõtete TOP 2006

AS Viru Keemia Grupp on Eesti keemiatööstuse lipulaev, keda ligi kümne tegevusaasta jooksul avalikkuses korduvalt on sarjatud justkui liigambitsioonikate laienemisplaanide pärast, ent samas ka kiidetud sadadesse miljonitesse kroonidesse ulatuvate keskkonnainvesteeringute eest.

"Ärge seda parem pildistage, meil on kindlasti etemaid vaateid," ütleb Viru Keemia Grupi (VKG) infojuht Õnne Pilvet külla saabunud ajakirjanikele tehase territooriumil ekskursiooni korraldades, kui fotograaf üritab fookusesse saada juba aastaid seisnud 6. õlitehast, mis võhiku silmale kujutab endast üüratu kõrget raualasu, mis koosneb torude, metallkonstruktsioonide ja betoonlahmakate kaosest.

"Aga see on suurepärane kaader, kas või ajaloo jaoks, sest varsti seda võib-olla enam ei ole," põhjendab pildimees.

Tõepoolest - nii Õnne Pilvet kui ka VKG juhatuse esimees Janek Parkman loodavad, et hiljemalt paari aasta pärast suudab firma ajaloo jalgu jäänud kunagised tootmishooned lammutada, süsteemist ebavajalikud torud välja lõigata ning keemiatehase hiigelterritooriumi muuta selliseks, et silmale hea kaeda.

Lammutustöödele lisaks valavad töömehed praegu uue õlitehase vundamenti. Kui tehas 2009. aastal käima läheb, peaksid VKG retordid olema võimelised läbi laskma 2,5 miljonit tonni põlevkivi, praeguse 1,7 miljoni tonni asemel.

"See oleks praeguste kaevemahtude juures optimaalne lagi, mis puudutab põlevkiviõli tootmist Kohtla-Järvel," selgitab ettevõtte arendusdirektor Jaanus Purga. "Samas tegeleme agaralt põlevkiviressursi võimalikult põhjaliku ärakasutamisega, üks põhisuund on ka õli järjest rohkem väärtustada tootes kõrgema kvaliteediga kütuseid ja laiendades keemiatoodete nomenklatuuri."

Mida tulevik toob? Purga osutab küsija selja taha seinale, kus ripub VKG kavandatava tsemenditehase projekt. Projekti realiseerumise ainsaks takistajaks võib olla CO2 kvoodi saamine.

Tehas hakkaks toorainena kasutama peamiselt õlitootmise kõrval- ja jääkprodukte, mis praegu enamikus ladestatakse "mägedesse". Tehase võimsuseks oleks kuni miljon tonni tsementi aastas ja investeeringu suurus 2,5 mld krooni tuuris.

Tsemenditootmisega oleks võinud varemgi algust teha, ent siiani läks VKGs põhiline aur Parkmani sõnul ikkagi õlitootmise väljaarendamisele, samuti polnud varem säärase suurprojekti jaoks vaba raha.

"Ütleme, et kui pank annab meile laenuna kõige paremal juhul 80% 2,5 miljardist, siis ikkagi tuleb endal 400 miljonit leida," nendib ta. "Kuigi tsemenditootmise alustamiseks on kindlasti lihtsam raha saada kui mingi õlikemikaali tootmisse juurutamiseks."

Üheksat tütarettevõtet oma tiiva all hoidev VKG ekspordib 70% toodetud põlevkiviõlist. Lisaks põlevkiviõli tootmisele tegeleb kontsern läbi allasutuste sünteesvaikude ja formaliini tootmisega, elektri- ja soojatootmisega, põlevkivi kaevandamisega, transpordi- ja raudteeveeremi rentimisega ja metallkonstruktsioonide valmistamisega.

Aastaga suutis VKG suurendada kontserni ettevõtete konsolideeritud müügitulu poole miljardi krooni võrra, 2006. a küündis VKG käive 1,5 mld kroonini, millest kasum moodustas ligi 300 mln krooni.

ASi Ecometal nõukogu esimees Tõnis Kaasik peab piirkonda tänuväärseks kohaks tööstuse arendamiseks, sest käepärast on võtta omal ajal Venemaa parimad ülikoolid lõpetanud insenere ja tootmistöö kogemustega töötajaid.

Kui veel kolm-neli aastat tagasi utiliseeriti kasutatud akusid nii, et need lihtsalt loobiti tõstuki otsast vastu betoonpõrandat puruks nõnda, et hape pritsis, siis viimased kolm aastat tegeleb Sillamäel pliiakude kahjutuks muutmise ja saadavast toorainest plii ning selle sulamite tootmisega firma Ecometal. Ja teeb seda edukalt, sest tänaseks on ettevõte 2003. aasta ligi kuue miljoni kroonini küündinud kahjumist tõustud 31,6 miljoni krooni suurusesse kasumisse.

Firma eduloole lisab jumet tõsiasi, et 84 miljoni kroonini ulatunud investeering tehase käivitamiseks tehti sellesse oluliselt väliskapitali kaasamata ning seegi osa, mis välisinvestoritel optsiooni korras oli, osteti välja läinud aasta sügisel. "Meil on maailma parimal, Itaaliast ostetud tehnoloogial põhinev tootmine, mis võimaldab 90% pliiakude materjalist suunata taaskasutusse. Aastas suudame ümber töödelda 20 000 tonni vanu pliiakusid," iseloomustab Tõnis Kaasik. "Oleme Eestis vist ainus täistsükliline metallurgiatehas."

Ettevõtte tegevjuht Marja Kiristaja peab Ecometali olulisemaks panuseks Eesti majandusse väliskaubanduse defitsiidi vähendamist, sest 99% toodetud pliist ja selle sulamitest rändab piiri taha.

"Vaid üks arve tasutakse meile Eesti pankade kaudu, kuigi ka see hankija on tegelikult Rootsi firma," tõdeb ta.

Õigupoolest tõotab plii tootmine tulevikus veelgi suuremat tulu, sest maapõuest tulevat pliid kasutatakse üha vähem.

Kui Narva linna uus veevärk paari aasta pärast valmis saab, on selles suur osa OÜ-l Edise Ehitus ning viimase tütarfirmal OÜ Välisvõrkude Ehitus, kelle masinate ja töömeeste toel peatöövõtjad piirilinna veetrasse praegu välja vahetavad.

"Ega mind näo järgi eriti ei tunta, aga kuna mul on selline nimi - Berezovski - siis seda ikka teatakse," muheleb mõlema firma juht ja omanik Sergei Berezovski, viidates Inglismaal paguluses viibivale Vene oligarhist nimekaimule.

Berezovski on sättinud oma kahe ettevõtte tegevuse nõnda, et Välisvõrkude Ehitus tegeleb kõikvõimalike torude ja trasside paigaldusega, peamiselt läbi konkursside allhanketöö korras.

Edise Ehituse bilansis on aga kogu rasketehnika, mida siis soovijatele vastavalt vajadusele välja renditakse. Just renditeenus annab suurima osa müügitulust. Viimaste aastate suuremate objektidena nimetab Berezovski töid Viru Vangla ehitusel, Püssis Repo Vabrikute rekonstrueerimisel ning Narva linna vee- ja kanalisatsioonitorustike paigaldamist. Berezovski veendumuse kohaselt on edu pant kvaliteetne töö, seda saavutab aga vaid head tehnikat ja usaldusväärseid inimesi kaasates.

Ja motiveerimisega (loe: palga tõstmisega) ei tohi liiale minna - piits ja präänik käigu kõrvu, on üks tema kreedosid.

Kümme ettevõtet viimasesse Äripäeva Gaselli TOPi koondatud sajast firmast tegutsevad Ida-Virumaal.

Iseenesest suurepärane näitaja, kusjuures gasellide sedavõrd suur asustustihedus annab tunnistust, et Ida-Virumaal on ka praegu põhjust ettevõtlikel inimestel oma äri püsti panna - kui äriidee vähegi paigas, saadab teie ettevõtmist suure tõenäosusega edu.

Ida-Virumaa teenekaim gasell on AS Argo Electronics, kes on koostamise metoodikale vastanud viiel korral.

Üldse on Eestimaal selliseid gaselle kuus. Eriline ettevõte on aga Jõhvis tegutsev OÜ Edise Ehitus, kes gasellide arvestuse kolmandale kohale lisaks murdis välja ka kogu Ida-Virumaa TOPi kolmandaks.

2003.-2005. aasta majandusnäitajate põhjal koostatud Äripäeva Gaselli TOPi üldarvestuses paiknes Ida-Virumaa parim firma, Kohtla-Järvel ja Jõhvis parklateenuseid osutav OÜ Laminert 20. kohal, 27. kohal järgnes autotranspordiettevõte OÜ Tonart.

Edetabelisse pääsemiseks peab ettevõtte registreerimisaadress või tegevus asuma vastavas maakonnas, ettevõte peab olema tegutsenud kahel järjestikusel täismajandusaastal.

2006. a TOPi koostamiseks tellis Äripäev justiitsministeeriumi registrikeskusest 2005. a majandustulemuste põhjal maakonna käibelt suurimate ettevõtte andmed. Andmed saadeti ettevõtetele kontrollimiseks ja täiendamiseks. Arvutustes osalesid firmad, kes saatsid TOPi koostamiseks vajalikud andmed. Äriregistrist võtsime ka suuremate ettevõtete finantsandmed.

Ettevõtted seatakse pingeritta kuue näitaja põhjal: müügitulu 2006. a, selle kasv võrreldes 2005, maksueelne kasum 2006. a, kasumi kasv võrreldes 2005, rentaablus a 2006 ja omakapitali tootlikkus a 2006.

Ettevõtted reastatakse iga näitaja põhjal, iga koht järjestuses annab vastava arvu punkte. Kuue tabeli punktid liidetakse. Võidab kõige vähem punkte kogunud ettevõte.

Tänavu näeme Ida-Virumaa mullusest esikolmikust TOPis vaid ASi Ecometal, kes sammub tõusvas joones ja pole midagi üllatavat asjaolus, et kui aeg veel aastapäevad edasi veereb, on akude lammutaja juba edetabeli kõrgeimal kohal ennast sisse seadnud. Sest kõik märgid, näiteks kas või värvilise metalli maailmaturuhindade trendigraafikud näitavad, et nõudlus plii järele süveneb, seega ka hinnad tõusevad.

Eelmise aasta TOPi võitjaga on lood säärased, et Äripäeva käsutuses on vaid ettevõtte mullu tehtud majandustulemuste prognoosid. Kui need edetabeli arvutamisel aluseks oleks võinud võtta, platseeruks energiatootja ilmselt taas kõrgele kohale - 665,5 miljonit krooni kasumit 4,2 miljoni krooni suuruse käibe juures. Paraku sisaldab ka äriregister Narva Elektrijaamade kohta andmeid vaid 2007. aasta märtsikuu seisuga. Seega jäi ettevõte arvutusest välja ja tänavu teda tabelist ei leia.

Ida-Virumaa metallihiid on tänaseks taandunud edetabeli kolmanda kümne algusesse. Ja põhjus majandusnäitajaid vaadates väga lihtne - ettevõte kaotas müügitulus, tõsi, vaid paar miljonit 2005. aastaga võrreldes. Ilmselt suurem löök on kasuminumbri vähenemine - 2005. aasta 17,8 miljonilt 2006. aastal 12,1 miljoni kroonini.

Põhiliselt rasketööstuse tarbeks metallkonstruktsioonide tootmisele spetsialiseerunud Remeksi Keskuse mõnetise languse põhjusena võib oletada vananenud tehnoloogiat, mille uuendamine nõuab teadagi investeeringuid ning loomulikult võib kõik see ka tootmistegevust ja müüki pidurdada.

Kui mullu märkis pliiakude ümbertöötleja ASi Ecometal toonane juht Aare Männa, et ollakse Baltimaade suurim metallurgiaettevõte aastatoodanguga 9000 tonni, siis aastaga on firma viinud toodangumahu 20 000 tonnini, kuigi tehas on projekteeritud arvestuslikult umbes 15 000 tonni plii tootmiseks aastas.

"Töötame täisvõimsusel. See 15 000 tonni on Euroopa keskmine arvestuslik number, mis arvestab ka liiniseisakuid, töötajate puhkuseid ja pühasid," selgitab Ecometali nõukogu esimees Tõnis Kaasik nüüd.