Austraalia põldudelt Eesti tööturule

Signe Sillasoo 28. september 2007, 00:00

Austraalias puhkust nautinud ja töökogemusi omandanud sõbrannad Kristiina Vares ning Kristel Lipand on kodumaal veetnud mõned nädalad. Sisseelamine, uue elupaiga ja töökohe otsimine hakkavad jõudma lõpule.

Paar aastat tagasi Mehhikos ja USAs töötanud Kristel on kogenud Eestisse tagasi jõudes ja tööd otsides vastakaid suhtumisi. Enamasti on olnud välisriikides kogetu töökoha leidmisel plussiks, ent on ka selliseid tööandjaid, kes tema sõnul noori koheselt püsimatuteks eneseotsijateks tembeldavad.

"Mulle on Hispaanias töötamise kogemus pigem plussiks olnud. Peale tagasitulekut olen andnud näiteks hispaania ja inglise keele tunde," lisab Kristiina, kes peale Austraalia ka Hispaanias pikemalt tööd teinud.

Samas kinnitavad mõlemad neiud, et ühtegi reisi ei ole nad võtnud ette puhtalt selle eesmärgiga, et CVsse uhket lisa saada. Võõrsile on sundinud neid minema ikka reisihimu ja uute kogemuste omandamise soov.

Eesti tööandjad võtsid ka Helen Maandi kogemusi, kes samuti aastake Austraaliast töötanud, väga soojalt vastu. "Ma arvan, et plusspunkt polnud see, et välismaal just töötanud olin, vaid fakt, et mul oli nii palju entusiasmi ja julgust, et selline pikk ja spontaanne reis ette võtta," arvab neiu. Praegu töötab ta Fontes PMPs assistendina, ideaalis teeks ta tööd nii Eestis kui ka välismaal.

Neiude jaoks oli Austraalias töötamise plussiks meeldiv ja võrdne suhtumine kõikidesse töötajatesse. Erinevalt Eestist ei kogenud tütarlapsed halvustavat suhtumist lihttöölistesse, kõik ametid olid au sees, alates koristajast lõpetades juhiga.

"Kõik teenisid seal lihtsalt nii hästi, et sai rahulikult ära elada, polnud vaja omavahel seal konkureerida, sõdida," rõhutab Helen.

Noormees Karl Mägi, kelle unistuseks kasiinodiileri amet kruiisilaevadel, tõdeb, et võõrasse keskkonda minek Eestist saadud kogemustega lihtne pole.

Umbes poolteist aastat enne Austraaliasse minekut hakkas Karl Mägi end põhjalikult ette valmistama. Nimelt õppis ta kolm kuud kasiinokoolis diileriks ning peale seda töötas aasta Park Hotel Casinos. "Kannatasin ära 200 töötundi kuus, päeva ja öö vahel liikuva töögraafiku, olematu Eesti kasiinokultuuri ja suutsin sinna vahele ka kuidagi Tallinn Tehnika Kõrgkooli pressida. Tulemuseks oli suur stress, umbes 10 liigset kilo, viis lõpetamata loengukursust ja kõigest 36 000 krooni, mis ma suutsin kõrvale panna." Silmade ees oli tal helge tulevik Brisbane kasiinos, kus ta kavatses poole kohaga tööd teha ja teenida 10 korda rohkem kui Eestis.

Kuna kasiinodiileri amet on Austraalias suhteliselt populaarne, arvab Karl, et tema CV ei olnud siiski piisaval tasemel. "Olen nüüd kruiisilaeva jaoks väga vinge CV ette valmistanud," võrdleb Karl end nüüd minevikuga.

Unistan kooli lõpetamisest, kruiisilaeva kasiinotööst ja kahe aasta pärast Aasias reisimisest. Eestit mul plaanis hüljata ei ole, aga ma ei suuda praegu ka pereelule ja kodulaenule mõtelda.

Ei ütleks, et tööandjad välismaal töötanud noori kergemini tööle võtavad.

Pigem jääb silma võõrsil töötanud inimeste positiivne suhtumine ja avatud hoiak. See paistab kohe välja, sest üldjuhul on piiri taga tööl käinud noored rohkem avatud, positiivse suhtumisega ja head suhtlejad.

Välismaal töötamine näitab tööandja jaoks olulisi isiksuseomadusi: entusiasmi, julgust, riskivalmidust, julgust võtta vastu uusi väljakutseid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing