Harvendamisraiet tuleks igal aastal teha 10 000 hektaril, aga tegelikult tehakse vaid pool sellest.
„Me ei survesta üleraiet. RMK võiks täita need raiemahud, mis on välja lubatud. Meil mädaneb mets kätte ära, aga selle asemel vaatame ringi, kust metsa saada,” ütles Talijärv.
Talijärve sõnul peaks RMK olema puiduturu stabiliseerija, aga praegune RMK tegevus paneb puitutööstuse ja puitu tarbiva elanikkonna raskesse olukorda. Talijärv näeb puidutööstuse tulevikku tumedates värvides.
„Olukord on väga keeruline ja need negatiivsed tendentsid süvenevad. Töökohad hakkavad kaduma,” rääkis Talijärv. Tema sõnul kannatavad just väiksemad puidutööstused ning seetõttu kaovad tuhanded töökohad. Mitmed ettevõtted on juba praegu tegevuse lõpetanud, suurematest tegijatest lõpetas selle suve algul näiteks Sauga saeveski.
„Kui metsa minna raiet tegema, vaadatakse seda kui kuritegu. Aga Eestis on palju lootusetult raisku läinud metsa,” on Talijärv nõutu.
Metsatööstuse liidu juhi sõnul on Eestis praegu üle 100 000 hektari metsa, mida tuleks kohe maha raiuda.
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) uus juhi Aigar Kallase sõnul nõustub ta RMK nõukogu otsusega pöörata senisest suuremat rõhku metsa kasvatamisele ja hooldamisele. „See ei tähenda automaatselt, et raiemahud suureneksid või väheneksid,” ütles Kallas. RMK juht märkis, et raiemahud võiksid teatud juhtudel ka suurendada, näiteks hooldusraiet võiks olla rohkem.
RMK uue juhi Aigar Kallase kohta ütles Talijärv, et Kallase väljaöeldu kattub metsatööstuse liidu ootusetga. "Elame-näeme, kuidas ta end teostab," ütles Talijärv.