Uued kaamerad tunnevad ära näo ja naeratuse

Terve eelmise aasta väldanud megapikslite võidujooks kestab edasi, ent paljudele tavakasutajatele vajalik kvaliteeditase on juba mõnda aega käes. Muuhulgas ka fototarbeid müüva Overalli tehnoloogia- ja arendusjuhi Indrek Tamme arvates ei saa tõesti veel öelda, et pikslite võidujooks oleks läbi saanud.

"Võtame kas või näiteks Canoni IXUSe seeria, kus eelmises põlvkonnas olid seitsme ja kümne megapikslised kaamerad, järgmine põlvkond on aga kaheksa kuni kaksteist," tõi Tamm näite.

Peegelkaameraist tegi ühe suurimaid hüppeid megapikslite skaalal Canoni töövahend professionaalidele EOS-1Ds

Mark III, millel on 21-mega-piksline sensor. Lisaks tuleb Canonilt tõsisemale amatöörile peagi EOS 40D. Nikonil on varsti välja tulemas samuti odavama otsa profikaamera mudel D300 ning kallima hinnaklassi 12,1-megapiksline profikaamera D3.

"Uuendused on kas riistvara või tarkvara tasandil. Riistvaralt on kõikide tootjate aparaadid läinud peamiselt kiiremaks, kuna elektroonika arvutusvõimsus paraneb. Tarkvara sekka on aga lisandunud igasuguseid pildikorrektuuri, näotuvastuse, naeratuse tuvastamise jms programme," kirjeldas Tamm olulisemaid muutusi.

Ka Nordic Digital ASi tegevjuhi Urmas Kiisk usub, et pikslite võidujooks kestab, kuid tavatarbija seisukohast pole pikslite arvul enam erilist tähendust. Kõige odavamatelgi kaameratel on juba 6 või 7 megapikslit, mis enamiku vajadusi lahedasti ära katavad.

Kui suures formaadis pildi kannatab paberile teha, määrab tegelikult ka pildi kvaliteet, müra vähesus, lisas Kiisk. Tema hinnangul ei ole viimase aasta jooksul midagi väga revolutsioonilist siiski välja mõeldud.

Peegelkaamerate puhul on viimasel ajal peaaegu standardiks saanud kaamera optiline pildistabilisaator ning tolmueemaldus sensorilt. Saabuv aasta toob kaasa enamiku brändide ülemineku CCD-sensoritelt CMOSidele ning arengu optikas, korpustes ja lisafunktsioonides.

Kui huvi on juba peegelkaamera vastu, siis Urmas Kiisa meelest tuleks valikul jälgida optilise pildistabilisaatori olemasolu.

Kiisa kogemust mööda on eelistatud kaamera keresisesed süsteemid, mida kasutavad näiteks Sony ja Pentax. Need võimaldavad kasutada stabilisaatorit kõikide objektiividega erinevalt toodetest, millel on värinavastane süsteem integreeritud vaid teatud objektiividesse.

Samuti leidis Kiisk, et tuntud tootjate toodang teeb üksteisega üsna sarnaselt hea kvaliteediga pilte. Seega jääb üle valida kaamera välimuse ning ergonoomika järgi. Samuti oleks mõistlik võtta arvesse parim hinna ja pakutavate omaduste suhe.

Olympus Estonia turundusjuhi Hanna Püss soovitab alustada valikut sellest, millistes tingimustes ja mis otstarbel kaamerat kasutada plaanitakse. "Näiteks kui peres on väikesed lapsed, oleks mõistlik valida põrutuskindel kaamera, mille võib julgesti lapse kätte usaldada. Ka spordisõpradele on vee-, põrutus- ja külmakindel kaamera kindlasti parim valik," selgitas Püss kaameraostu praktilisi külgi.