Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kas vaba turumajandus kaotab soolise diskrimineerimise?

Katri Soe 07. november 2007, 00:00

Kui naisterahvas saab mehe käest kodus kere peale selle eest, et talle pakuti töökohta, mis oma staatuselt ületab mehe ametit, ja see peksmine kestab seni, kuni naine loobub talle pakutavast karjäärist, siis ei saa sugugi sada protsenti kindel olla, et see toimub Jalalabadis, mitte näiteks Viimsis. Nii väitis Pärnus OSCE kommunikatsioonieksperdina maailmas ringi rännanud Marek Reinaas pisut murelikult. Sõnades on eestlased küll eurooplased, aga tegelikkus ja statistika näitavad muud. Reinaas räägib varjatud ja rafineeritud diskrimineerimisest ning peidetud šovinismist.

Kui ma konverentsi vaheajal nais- ja meesjuhtide hulgas väikese küsitluse teen, kuulen, et diskrimineerimist Eestis pole ning et võrdõiguslikkuse probleem on vähemalt ärimaailmas küll kõvasti ületähtsustatud. Kui uurin mõnedelt tippjuhtidelt, kas nad võtaksid raseda naise tööle või kas edutaksid ka näiteks väikeste lastega naist, siis teatab üks mees mulle enesekindlalt, et loomulikult mitte. Firma seisukohalt polevat see kindlasti mitte kasulik. Järgmine, seekord naisterahvas, on tunduvalt leebem ja kinnitab, et muidugi võtaks tööle ka raseda - kui on tubli inimene, siis vahet pole - käib sünnitab ära ja tuleb tööle tagasi. Viimane naisjuht nii entusiastlik jällegi ei ole. Ka tema leiab, et lapsi sünnitada, väikeste laste kõrvalt töö ja kodu vahel tõmmelda ning samal ajal karjääri teha pole tööandja suhtes aus. Tema soovitab naistel pigem tegeleda elu planeerimisega - igal asjal oma aeg ning karjääri jõuab teha ka hiljem, kui lapsed suuremad ning pere jaoks kriitilisel perioodil hoida madalat profiili.

Järgnev diskussioon kahe karjääri perekondadest publikus erilist elevust ei tekita. Samanimelises töötoas istub vaid viis naist ja mitte ühtegi meest. Tundub, et elu jagamine karjääri ja kodu vahel on Eestis veel selgelt ainult naiste probleem.

Konverentsil rääkinud välisekspertide arvates on Eestis võrdõiguslikkuse koha pealt veel kõvasti arenguruumi. Norra konsultandid Ingeborg Baustad ja Eli D. Andersen näiteks ei usu, et väikeste lastega naine peaks madalat profiili hoidma. Norras pole väidetavalt mingi probleem võtta tööle ka rasedaid, ning ka väikelaste emade edutamine on iseenesest mõistetav. Norra tööandja usaldab oma töötajat. Väikeste lastega vanematel (võrdselt nii naistel kui ka meestel) võimaldatakse teha nii osalise tööajaga tööd kui ka kodutööd. Kui Norras on tavaline, et väikeste lastega on kodus ka mehed, siis Eestis on laste ja kodu eest hoolitsemine suures osas ikka veel naise kanda. Kui uskuda statistikat, teeb Eesti naine koduseid töid päevas vähemalt kaks tundi rohkem kui Eesti mees, naine töötab madalamatel ametikohtadel ja saab üldjuhul ka madalamat palka. Kui Eesti on traditsiooniliste soorollide riik, siis Norras rõhutakse rohkem võrdsele partnerlusele.

Eesti majanduse praeguses arengustaadiumis ei ole veel saadud aru kvalifitseeritud naiste töö väärtusest. Eesti juurtega kindralmajor Tiiu Kera USAst nimetab seda raiskamiseks ja toob paralleeli 60ndatega, kus naised lõid läbi Ühendriikide sõjaväes, muutes selle varasema šovinismi kantsi võrdõiguslikkuse etaloniks. Aga see sai juhtuda tänu sellele, et sõjaväes teenida soovivate meeste arv vähenes ja naisi lihtsalt oli vaja, ning mitte ainult medõdedeks, vaid ka õhuvägesid juhtima.

Sellest, millal muutub Eesti ärimaailm naistesõbralikumaks, konverentsil ei räägitud. Küll aga olid mehed enamasti töötoas, mille teema oli "Uut tüüpi liidrid". USA juhtimiskonsultandi Margaret Wheatley sõnul pole vahet, kas ettevõtteid juhivad naised või mehed, tänane trend maailmas on niikuinii selline, et juhtimine muutub naiselikumaks. Esiplaanile tõusevad meeskonnatöö, pere, laste eest hoolitsemine, mure tuleviku ja keskkonna pärast. Üha rohkem tekib firmasid, kus need väärtused on olulised. Selliste firmade loomisel ja juhtimisel on suur osa just naistel või ka meesjuhtidel, kes suudavad juhtimisel rakendada pehmeid väärtusi. Wheatley usub ja loodab, et üha rohkem saab olema naisi, kes asuvad liidripositsioonidele, ning et see on turumajanduse paratamatus. Millal juhtub see Eestis, on vaid aja küsimus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:38
Otsi:

Ava täpsem otsing