Tallinnast väljaspool tehti vähe tehinguid

Pealinnast väljaspool paiknevate korteritega tehtavate tehingute osakaal on suhteliselt tagasihoidlik.

Võib teha mõnevõrra teistsuguseid rehkendusi, sest valdavalt on võimalik leidub statistikat vaid korteriomandite kohta. Kui palju on nende hulgas eluruume, kui palju mitteeluruume, panipaiku või muud, on teatavate kriteeriumite järgi küll aimatav, kuid mitte siiski väga täpselt määratletav.

Ilmselt on Tallinna puhul siiski tegemist ligikaudu 75%ga korteriturust, muu Harjumaa osakaaluks jääb umbkaudu 25%. Tegemist on siiski märkimisväärse kogusega: kolme esimese kvartali jooksul müüdi umbes 2000 korterit. Ligikaudu 40% nendest tehingutest on tehtud uute korteritega.

Kõige suurem tehinguaktiivsus on Rae ja Viimsi vallas, kus uute korterite osakaal on veelgi kõrgem. Märkimisväärne hulk tehinguid on ka Harku vallas, kuid Viimsi ja Rae vallaga võrreldes on neid siiski umbes kolm korda vähem. Kui need piirkonnad on seotud eelkõige uusehitusega, siis mõnevõrra tagasihoidlikuma tehinguaktiivsusega, kuid siiski märkimisväärsed on Keila ja Maardu linn, kus hetkel domineerib teisene turg.

Statistika põhjal, mis piisava usaldusväärsusega lõpeb küll kahjuks augustis, võib väita, et aasta jooksul turu aktiivsus oluliselt langenud ei ole. Jaanuar oli loid, ent selle taga on tavapärane hooajalisus. Lisaks graafikul esitatule on olemas ka septembrikuu esialgsed tulemused, mis pigem kinnitavad aktiivsuse püsimist senisel tasemel.

Siiski ei saa unustada, et asjaõigustehingud jõuavad statistikasse mõningase hilinemisega ja seeläbi võib paari-kolme kuu möödudes pilt ka märkimisväärselt teistsugune olla.

Uute korterite hinnad ei ole seni olulisel määral asukohaga seotud olnud. Pigem on tegemist olnud projektikesksete näitajatega ja ilmselt seisab suurem diferentseerumine alles ees.

Selle aasta kolme esimese kvartali tulemuste põhjal eristub midagi üht-teist ka omavalitsuste lõikes, kuid hinnaerinevused keskmistes hindades on pigem tagasihoidlikud. Sisetunne ütleb, et need võiksid suuremadki olla.

See omakorda tähendab, et hinnalangus ei pruugi üldsegi tabada kogu turgu. Tehingute hulk ei ole piisav, et eristada statistika põhjal selget hinnadünaamikat näiteks kuude või ka kvartalite kaupa. Selleks peaks turul toimuma olulisemad muudatused.

Kindlasti huvitab lugejat, kuhu jääb siis kauaoodatud hinnalangus? Uute korterite puhul on hinnalangus kahtlemata käes, kuid seda tuleb vaadelda pigem konkreetsete projektide kontekstis. Kuivõrd sügavaks see langus võib osutuda, on raske prognoosida.

Tallinna lähiasulate ja satelliitlinnade korteriturg järgib ilmselgelt Tallinna mägede teisese turu arenguid. Viimaste puhul võib täheldada hinnalangust. Kui Tallinna puhul on tehingute hulk piisav, et seda kuidagi mõõta, siis väikeasulates jääb see paraku väikeseks.

Autor: Aivar Tomson